loodan, et keegi seda isiklikult ei võta, aga twitter on mingine imelik asi.
sellesmõttes, et okei, see toimib laiemale üldsusele tuntud isikute puhul, sest nemad üldjuhul kirjutavad sinna ka midagi, mis võiks suuremale kuulajas-vaatajaskonnale korda minna.
ma saan aru küll, et blog kui selline on samamõttetu, välja arvatud need, mis reaalselt mingit eluvaldkonda aktuaalselt kajastavad (mille hulka minu blog ei kuulu). aga siia kirjutamine, ma leian, et see on ikkagist sellesmõttes sisukam, et ma vähemalt üritan kajastada mõtlemisi ja tundmisi kuidagi vähem pealiskaudsemalt. ja kui ma juba kord blogi täidan, siis on mul midagi vähemalt öelda. no omast arust on. teiste arust ei pruugi.
ega ma tegelikult ise usun ka, et mu blog on üpris sisutühi tegelikult, lihtsalt mulle armas ja ma tahan seda hoida. aga kui nüüd selle twitteri juurde tagasi minna. siis mille pärast peaksid tervele maailmale korda minema sellised asjaolud, nagu mida keegi praegust telekast vaatab või mida keegi praegust sööb või et... tegelt mul pole häid näited. sest ma ise olen sama mõttetuid asju oma blogi ka kirjutanud. aga ikkagi, mu meelest on see järjekordne väljamõeldis, et inimesed end veel rohkem arvutisse ja internetimaailma sulgeks. et kõik, mida sa muidu räägiksid oma sõpsudele näost näkku kui neid järgmine kord näed, siis nüüd on nii "et loe twitterit".
tsiteerin kaupot:
"kellel on vaja mingit konstantselt uuenevat kroonikat inimesest, kes pole midagi märkimisväärset teinud?"

mu meelest neil, kellel endal pole ka midagi märkimisväärset teha.

ma kõlan hirmus kurjalt ja mul on süümepiinad, sest taaskord rõhutan, et mu enda blog võib teistele samamõttetu tunduda. aga no IKKAGI.

london electricity, high contrast, noisia, savannah miller's blog, linear algebra ja number theory moodustasid tänase päeva.