olemine on rahulik, rahulolev, kooline, või isegi mitte niii kooline, aga matemaatikane. mõnus.
täna käisin batuuditrennis, polnud nii lõbus kui ma lootsin. sesmõttes, et bouncida on tore, aga ma ei kavatse selle eest hakata hinge hinda maksma. ja taaskord pean nentima, et sport on kõike muud kui minu jaoks, mispärast ma pean end päev otsa veel väsinuna tundma, niiiviisi, et jalad värisevad ja üldse pole inimlik olla. mingit liigutamist on vist siiski vaja, aga mitte siukest, mis väsitab. hah, ma ausalt ei viitsi. ma ütlen, see sport on üks imelik asi. või no olgu, ma võin end väsitada ka vist, aga kui see pole lihtsalt meelelahutus siis peaks sellel mingi muu sihtotstarbeline eesmärk olema. ja vaevalt, et ma elukutseliseks batuudihüppajaks tahan saada.
aeg läheb endiselt kiiresti, praegu ma olen selle üle äärmiselt õnnelik, aga kui ma nüüd järgi hakkan mõtlema, siis tekib taas see tunne, mida ma tundsin kodus ka, et aeg tegelikult juba libiseb käest. tahaksin selle koha peale kirjutada nüüd midagi eepilist-lüürilist, aga ei saa hakkama.
imelik, aga ma hakkan vaikselt uk's, brittides ja kogu nende kultuuris või õigemini kultuurituses pettuma. usun, et siin on siiski veidi nagu eestiski, et londonis on asjad nats teistmoodi, kuidagi kultuursem, mitmekülgsem ja ägedam. nagu meil vist tallinnaga lugu on. aga siin väiksemas linnas on küll kõik nagu ühe puuga löödud, ausõna ma ütlen, odavad, lodevad, ülevoolavad ja üpris madalalaubalised. (karm üldistus, aga see on see, millise mulje mulle inglise noorsugu jätnud on, ja jah, muidugi on erandeid for sure) päris hirmus. kui ma varem mõtlesin ikka vahelharva salamisi, et tallinn või eesti oma nõukogude liidu ajalooga on läänekultuurist veidi siiski nagu maas, siis päris kindlasti mitte. meil on tõepoolest vägaväga palju, mille üle tõeliselt uhke olla.
ja nüüd mul sai pea tühjaks. täiesti mõttetu ma ütlen.

the sounds - home is where your heart is.
see lugu isegi ei seostu mulle kuidagi mingise eesti versus maailm teemaga. pigem nagu

summer rain in my face like snowflakes falling from space
it was so beautiful, and then i passed the mountains
i went coast to coast, and from star to star
that's how you learn, just who you are

päris oma brand-on-ile