lugesin just yksp2ev j2lle oma vanemaid blogiyllitisi. vaatamata minu lihtlabasele v2ljendusoskusele v6i millele iganes joonistab see k6ik minu moodunud aegade m6tetest, tunnetest, olemistest ja tegemistest t2iestit2iesti selge pildi. ja kui see kellelegi teisele kasulik ei ole, siis mulle endale kindlasti. see on nagu, see on mulle armas ja t2htis, see siin on minu elu v2ljendatuna s6nades ja kirjavahem2rkides. awesomeness.
aaaa, h2sti piinlik on see, et mul pole praegust t2pit2hti, sest ma pidin muutma oma keyboard settingseid, et mingiste programmidega (matamatamata) hakkama saada ja nyyd ma tahtsin just blogikirjutamise ajaks j2lle eestikeelseks teha oma klaviatuuri, aga see ei toimi enam. niiet, keele solkimine to the max.
koolis l2heb mul praegust yllatavalt h2sti, motivatsiooni, kirge ja huvi on endiselt ja see kasvab j2rjepidevalt y=4x sirgel. umbes nii. aga hoopis teeb mind murelikuks kellegi teise eluolu ja tegemised ja tundmised ja m6tlemised, aga mina saan hakkama ja ma tahan olla ja teha k6ike niiviisi, et teised ka saaksid. no v2hemalt need, kes mulle korda l2hevad.
kohekohe l2hen krisule bussivastu ja siis ta tuleb siia, ja teate, mis me siis teeme!? ohooo, siis me l2hme kuulame chase and status't.
rohkem ei oska midagi kirjutada, elan praegu oma elu aegruumis, millest iga m6istlik inimene saaks veel jutustada oma lastele ja lastelastele. aga see pole mu prioriteet. ma ei tea, kas ma kunagi sinnani yldse j6uan, et mul seda k6ike kellegagi jagada on. eks elu n2itab. ma ei saa vist yldse aru, mis mu prioriteedid on v6i mille nimel ma tegutsen, aga ma ei tea, kas see ongi k6ige t2htsam. ma olen endale, hetkes. teen seda, mida armastan ja ammutan endasse teda, keda armastan. ja muu on k6ik see muu.

interpol - pace is the trick