n2dalavahetus on ypris mitmekesine olnud. aga ma olen rahul. reedel k2isin linnapeal, alguses chidi ja tema s6bra ja kahe s6brannaga. olime orange rooms'is, see oli ypris joga ja siis l2ksime teodoraga junki. see oli coolio. hea muusika, ja palju rohkem kihvte inimesi, mitte mainstream ja commercial nagu k6ik ylej22nud kohad siin, aga no entrance oli 8 poundi ka, niiet. aga mingine loll dresscode teema on siin kyll tydrukutel v2ga in. seal junkis jooksid ka ringi mingised flintstone ja nanny slutid. ja what's with that, et yhel 6htul on kaks dresscode'i?! ma arvanud, et nad on isehakanud. aga see on stupid eniveis.
niiiviiisi, minu arvuti adapter wire on t2iesti puruks, niiet ma kasutan praegust chidi arvutit ja siis sellel on j2lle vale keyboard. aga igastahes, eile. eile koristasin ja 6ppisin ja lugesin ja 6htul vaatasime alfiet. ja nummiks. ja t2na tahtsin tegelt poiskade jalkat minna vaatama, aga ei j6udnudki, 6pin ja loen hoopis j2lle. haha, v2ga mitmekesine indeed. mmmmmm, t2itsa piinlik, et mul pole suurt midagi tarka kirjutada, tahaksin hirmsasti tegelikult jagada neid m6tteid, mis mu peas keerlema on hakanud, kui ma siin ainult mata raamatute ja m6nede teiste raamatute taga istun, aga ma pean neid enne veits veel seedima, kui kirja panen.
igastahes, endiselt on r66musolemine peaaagu et pilvedepeal k6rgel, aga j2rgmine n2dal, no mitte nyyd see, mis tuleb, aga sellest j2rgmine, siis ma usun, et ma olengi t2iesti ja l6putu ainulisus. m6nuuuuuuuuuuuus. praegust passin ootus2revuses.

vabadus on hirmu puudumine. seda ma usun. ma tahaksin sealjuures m6elda kyll, et 2kki ma olen vaba, sest minu m6tlemine ja suhtumine argistesse asjadesse, muredesse on muutunud ypris yksk6ikseks. v6i ma ei tea, mulle tundub, et minu hirm elu ees, nii palju, kui seda yldse j6udis tulla, hakkab kaduma. leian end pidevalt arutlemas endamisi millegi yle ja alati j6uan j2reldusele, et eks n2is mis saab, ega valesti ikka minna ei saaa. ja see teeb olemise ilusaks. elementaarne n2ide on varnast v6tta kooli ja 6ppimise osas. praegu ma ei 6pi ega tee midagi ainult selleks et tehtud saaks, k6ik mida teen v6i 6pin, igat viimset kildu sellest ma naudin, isegi, kui on raske ja algul ma ei jaga maad ega matsu, siiis k6ige suurem rahuldus saabub siis, kui k6ik see sulle kohale j6uab, kui ma olen omandanud selle, mida ma ihaldasin teada. seega, minu hirm selle ees, et ma ei saa hakkama, kaob. ja minu iha numbrite, nende systeemide, k6ikv6imalike seoste tundmise vastu kasvab iga p2evaga. ja siis ju polegi muud teha kui ainult r66mustada selle yle, et ma julgesin tulla, 6pppida matemaatikat, mis enamikele tundub ilmselgelt liiga kuiv ja liiga keeruline, et see yldse kuidagi kasulik v6iks olla. et ma julgesin teha seda, mida ma t6eliselt tahan. nyyd mul polegi vist midagi karta.
oikuikoledasti ma selle k6ik s6nadesse panin.
aga kyllap on veel aega et yhel p2eval osata sellest k6igest kokku panna ilusad read. seda ma usun. praegu olen hirmus rahul sellega, mis on siin, mu ymber ja mis on mu sydamel ja meelel.
t2iuslik t6elisus. t6de.

incubus-warning