tasapisi hakkab mu äraminek kohale jõudma. mõtted tiirlevad argiste asjade ümber, mitte enam nii palju pilvedes ja utoopias. unistus on saamas reaalsuseks. enne veel on vaja teha ja olla ja tunda. hästi palju, üledoooooosi, korraga ja palju. seda ma tahan, ammutada endasse kõike, mida siinsel mulle pakkuda on, et siis vahetult enne minemasõitmist aeg maha võtta ja mõelda ja seedida kõik ära. ja siis kõndida minema, astuda järgmisesse aegruumi ja sulgeda enda järelt uks.

elu on kahe teraga mõõk praegust. igal emotsioonil on teine, veidi varjatud aga täiesti selgelt eristatav külg. see on päris imelik ja naljakas asi, mida tunda. melanhoolsuse taga on ootusärevus, liblikate taga on juba ette igatsus ja nõnda edasi.

muusika on vahepeal jälle ühekülgseks muutunud.
kings of leon - fans on enimmängitud lugu mu pleieris
***
'cause England swings and they sure love the tales I bring