berliiin. imeline, äge. tõeline lääne-euroopa suurlinn. parim klassireis, mida tahta. parimad inimesed, küll väikeste mööndustega, parim klassijuhataja, parim tairi ja parim katrin. muud ei oskagi tahta. ausalt.
nüüd viimased kaks päeva tallinnas on olnud ka täitsa toredad.
eile, eile oli kolmapäev. käisin johhiga söömas ja vedelesime lollidemäel ja mõnna. jaa, nägin mysticu poe ka ära. siis oli robi, siis korraks chocolaterie, siis kodu ja ema, jeeei. hurra, lõpuks nägin empsi ka. siis läksin uuesti linna, maandusime levikasse ja siis oli maailmapikim kojujõudmine, absurdikas. vandaalitsemine, täielik pidurdamine ja purjus poiskad. tegelikult mul oli äge.
täna tuiasin pool päeva poodides, kleidipoodides ja fotopoodides ja jooksin koolivahet. johann oli õnnetu, aga numps. usk, usk on ju olemas. minul on. siis oli robi ja siis kristjan ja siis laulev bioloogiaõps. natukene tundsin end halvasti, ei osanud kuidagi olukorda parandada. eks asjaosalised ikka teavad. aaa, kirsi oli ka vahepeal. aga kirsi oli õhtul ka ja viigikommid ja viigitee ja viigirummkoola. ja siis oli evatimokristjananukarlandreskirsi ja popular. siis mõtlesin, et lähen koju, aga siis oli hoopis sven ja me läksime anukuurme poole. see oli üks veider seltskond, ma ei lasku detailidesse, liiga privaatne, aga tõeliselt khmm. veider olemine. samas kena omamoodi.
ja nüüd on kodu. süda nagu läigiks veits, aga samas on kõht tühi. ei teagi, mis tegema peaks.

täielik stresssivabadus, mõnu, ilu.

the time we shared
it was precious to you
all the while you were dreaming of revelry

nii ilus lugu, panin selle ainult omasse konteksti.

armastage, ja uskuge, uskuge armsatesse. vähe lollakas motivatsioonikõne, selline labane. aga ausalt, usk. usk on hirmus tähtis. endasse, oma südame ja -kõhuhäälde. ja armsatesse.