kuulake nüüd seda.
käisin täna raamatukogus. mõtlesin, et oleks vaja omale e. a. poe novelle hankida. mul oli vana raamat ammusest ajast viimata ka. ja siis tuli välja, et mul on viivis kolm krooni, aga kaardiga maksta ei saa. (tuleb tunnistada, et see oleks naljakas ka), aga naljakas oli see ka, et mul polnud kolme krooni kuskilt võtta. automaaadi juurde ju ei oleks selle pärast viitsind minna. ja siis, ühe krooni leidsin pükste taskust. täpselt ühe ühekroonise mündi. siis läksin alla, sain garderoobitädiga sõbraks. leidsin oma jopetaskust veel täpselt ühe ühekroonise mündi. ja siis mõtlesin, et täitsa tobenaljakas, aga lootusetu, mul jääbki üks kroon puudu. kartsin juba, et pean end häbistama ja garderoobitädi käest küsima. aga siiis, siis leidsin, et kotipõhjas oli üks ainuke äraeksinud ühekrooonine. ja saingi omad asjad aetud. vahva eks.

peale raamatukogu põrkusin korra kostjaga. ja tulin kodupoole.
lähen loen ja joonistan ja naudin kodus oleskelemist.
mõtlesin, et ei tea, kas saangi oma uurimistöö valmis. mingit tahtmist küll seda teha pole.

tsaukapauka, ära paugu, pauka.