keeeruline on olla.
ma ei tea päris täpselt, mida ma teen, miks ma teen või mida ma teha tahan.
ma tean, et mul ei ole nii hea.
ma tean, et mul ei ole hea kodus, koolis ega üldse kuskil.
vahel on ka siuke tunne, viimasel ajal kogu aeg, nagu laurivõsal täna, et inimesed on idioodid. ja kui ma leian end mõtlemast sellist mõtet, siis ma ütlen endale: "matleen, sa oled ise idioot, kui sa nii mõtled. viga on sinus mitte teistes." ja siis ma katsun arusaada, et kus viga on ja rõõmsamalt olla. aga ma ei leia viga. ma tean, et error on, aga ma ei tea, kus.
ma ei leia nii paljudes asjades sisu. mul on raske end maa peale tuua ja kontsentreerida. raske mõelda ratsionaalselt ja vaadata oma nina otsa. tahaks tervet maaailma. teada ja tunda.
ma pole end nii kontrollimatult õnnetult ja halvasti ammu tundnud. umbes alates sellest ajast, kui keegi tundmatu blogi maniakk minu postitust kommenteeris, kus ma seletasin ka halbadest asjadest. see oli rohkem kui 2 kuud tagasi.
see blogimaniakk on siiani, kui deborihetked tulemas olnud, alati oma kohalviibimisega teinud nii, et tunnen vaid rahulolu ja head ja, et muud polegi vaja.
ma ei tea, ma tegelikult ei leia, et ma peaksin midagi sellist avalikku kohta kirjutama. aga las ta olla, tuli siis tuli.
vahepeal on must kasu ka. kink sai füüsika väidetavalt viie. see tähendab talle bassivõimu. hedi käis mu juures dušimas ja lõikasin talle sonksi ägeda uue. neile oli must kasu. endale must kasu pole.
ma peaks vähem mõtlema ja rohkem mehaaniliselt igapäevaasju tegema. ei tea, kas oskan.
mul on tunne, et kui ma varsti oma errorit üles ei leia, ei jää mul alles isegi neid üksikuid head sooja tunnet tekitavaid elemente. õnnetu hakkkab.
armastan,
skip to main |
skip to sidebar
on asju.
on asju.
enne olid need.
-
▼
2008
(22)
-
▼
January
(7)
- dave grohl laulab mulle kõrva sisse,***Its real, t...
- if you were in my heart i'd surely not break you,i...
- peaks tegema mingi skeemi. kooliasjade-ärategemise...
- keeeruline on olla.ma ei tea päris täpselt, mida m...
- eluolukord on siuke.kool on okei vist. õpetajad on...
- you are my sweetest downfall.i loved you first, i ...
- viiimasel ajal pole nagu midagi kirjutada.mittte, ...
-
▼
January
(7)
Links
4 comments:
tegelikult ei ole viga sinus, viga on süsteemis, ainuke viga mis sina võid teha on sellesse mittesobida. ja mina küll ei arva et see viga on.
nii paljudes asjades ei olegi sisu, ära püüa seda leida. ära hooli ja ära mõtle sellele sisutusele. aga see ei tähenda et sa peaks vähem mõtlema, tuleb õigetele asjadele mõelda hoopis.
ja seda ka et ära kirjuta blogi vaid räägi, aitäh
Nädal aega tagasi oleksin võinud oma päevikusse täpselt copy-pasteda su teksti, ainult et mitte nimega matleen.
Ja noh ok... ma ei aidanud kellelgi füüsikat viit saada ja soengute peale pole ka meister, aga see pole oluline.
Tegelikult nädal aega tagasi on leebelt öeldud- oleksin seda põhimõtteliselt võinud teha terve viimase aasta jooksul, sest see on mul väga hall ja tujutu olnud. Ja kui õigesti aru saan, siis just selles mõttes, mis sinulgi.
Jaajaa.. aga kuhu ma jõuan on see, et kindlasti sul on mitu asja mis sind elus huvitavad... kool ei pruugi muidugi üks nendest olla, aga piisavalt emotsioonide-vabalt ja töiselt sellesse suhtuda, ei kahjusta seegi element su elus oluliselt su närvikava. Mitte, et ma ei tahaks osasid õpetajaid maha lasta, mitte, et ma pole end mitu korda peatanud oma klassijuhatajale ütlemas/ karjumas "Käi PEhh... ära!"
Oot, ma kaotan järje. Et keskendu nendele asjadele, mis sinu elus tähtsad ja edasiviivad on, muule ära lihtsalt oma (muretsemis)energiat ja aega raiska.
Ja selle "mehhaaniliselt millegi tegemise kohta" no... see on muidugi su enda sees ja selle enesekontrolli peab treenima ise... mina olen just hiljuti jälle õppinud suutma end sundida olema (5-st eelmisest sõnast olid 4 tegusõnad :S ) endale kasulik ja mingi tegevusega nö sundluslikult alustama.
Alustamine muidugi on kõige raskem iga asjaga, aga seal see mehhaaniline sundlus appi tulebki... alustades hommikuti voodistki tõusmisega, lõpetades eneseharimise ja -arendamisega.
Ma ei tea kas sa raiskasid just mitu minutit oma elust lugedes kuidas ma sisendasin endale, et olen õppinud end kontrollima või siis õnnestus mul sulle mingit toetust pakkuda, aga noh nii ma praegu kirjutada heaks arvasin.
Ning olen praegu positiivne- mul on üle pika aja täna tõsiselt hea, pikk ja väsitav, aga edasiviiv päev olnud.
ps. ei, ma ei mäleta, kuidas ma su blogi otsa sattusin, äkki orkut või midagi.
vovot
wow, ma üldse ei tea, kes sa oled, aga see oli sinust väga kena, et sa midagi sellist jaksasid/tahtsid/viitsisid mulle kirjutada. olla on juba palju parem ja rõõmsam. aitäh.
I've been in a similar state for a few years now.
And I'd call the whole thing a pseudo-apathic-personality-crisis that can occur in people who have heightened sense of self-awareness and aren't pressurized by their parents (or other important people in their lives) to strive for something and thus have enough time to doubt their existence and purpose.
Since it's more like a state of mind than anything else, it's no easy way to "feel" differently.
There's several ways one can tackle the problem, but one of the best is to find a outlet.
A purpose which can be anything from hobbies to wanting something and working towards that goal.
I could go on for hours about this, but I doubt anyone would be interested in it since none of it offers any solutions.
It helps if you have that special-one and good friends around you to help cheer you up when you're feeling extra down from time to time though.
Post a Comment