peaks tegema mingi skeemi. kooliasjade-ärategemise-skeemi.
viimasel ajal on kuidagi tunne, et mingid asjad rõhuvad kuklasse. siuke, et emotsiooni ajel tahaks teha üht, aga laias laastus saab igaloll ka aru, et kasulik oleks teha teist. või mitte kasulik aga vajalik. või õige.

mõtlesin, et mul on siia jubepalju kirjutada. tegelt vist nagu ei ole ka.
session oli nädalavahetusel. terve linn oli kolm päeva liiga ekstreemspordine, ausõna.
olin suurhallis rohkem nagu üksik hunt. joosep lendas peale laupäeval kohe ja nats hängisin siis nende tüüpidega. natuke hediga ka. ja siis avely ja liiseliga. henryga ka. sisuliselt oleks võinud ma terve aja üksi olla ja mul poleks kaugeltki deborit peale tulnud. ma rula ei näinud. aga bmx, tegelt ekstreem üldse ükstapuha, mis vormis, on siuke, et see lihtsalt imeb sind enda sisse ja paneb süvenema. ma süvenesin ja nautisin. kui ekstreem on vaadata, siis muud pole vaja.

ja õhtul olin nats missioonide all, mille üle ma vägarõõõmus ei olnud. aga lõpuks läksin sakku ja siis olin küll rõõmus.
eile olin päeval suurhalllis jälle ja õhtul oli hunt-hundipark-krahl-takso-statoil-kodu.
ma ei viitsigi rohkem rääkida.
krahlis oli liiga palju skadereid, kelledest kõigist väga selgelt kiirgus soovi eesti ilusaid naisi katsuda. ja seda ööläbi hottellitoas. mul gammis ära. ja tulin varsti tulema. kuigi mõned olid, kellega oleks tahtnud võibolla veel paar sõna vahetada. aga polnud ma nagu lainel vist.

vahva, mu maailmavalu tunne läks vähemalt paariks päevaks ära.
ei tea, kas nüüd koolinädala joooksul kipub uuesti peale tulema. vast ei.

olge nunnud, mu ilusad.