tunnen äärmist vajadust kirjutada.
lugemisevajadus on rahuldatud.
täna oli emotsiooooniline päev. hommik oli tuim, nagu ikka.
kool oli ühtaegu igav ja rõõõmus. rõõmus ja igav, tobenaljakas ja liiga tõsine. kõike korraga.
kehaline oli lihtsalt kole.
peale kooli oli mõnna stockmann, tõsine vajadus raha järele ja viienda korruse resto.
peale stockmanni oli kodu. üritasin teha ebsi kodutööd, milles seisab siiani umbes kolm rida.
johann joonistas monkeysid.
siiis oli niiisama tühilask.
ja siis tuli maaailmahalvim tunne üldse. see tunne on see tunne, kui sa oled kellelegi midagi mõtlematult halvasti öelnud, midagi, mis pole sinu asi. samas midagi, mis on sinu silmis endiselt valus tõde. ja see keegi on sulle oluline.
see keegi on see, kellega tunned, et praegu ongi hea. mitte, et saad alles hiljem aru, kui hea oli. temaga saad kohe aru, et hea on.
pläraläraleeeeenu ja muud kohutavad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

3 comments:
kle kõikhästi ju :*
olks.
Post a Comment