ma olen ikka jubelaisk olnud.
aga ükskord oli üks tädi. lubasin, et tädi ja situatsioon veel jõuavad mu blogi.
tegelt on jutt vist saku kohta üldse. sakus lihtsalt ongi siuksed tädid.
sõitsime millalgi öösel taksomasinaga sakku. mul oli koledasti vaja hambaharja. otsustasime minimarketist läbi minna. minimarket on see väike putka, mis 24 tundi lahti on.
otseloomulikult oli minimarketis kõik pime ja sellest, et see ööpäev läbi lahti on, polnd haisugi. aga siis me mõtlesime, et äkki tädi magab seal sees. ja hambaharja oli ju vaja. coca't ka. koputasime aknale. veel ja veel ja veel. ja siis tuli mingi tädi kuskilt parklast. koristas vist seda ja oli kuri, et mida me peksame. ühesõnaga, sisu oli selles, et seesama tädi, kes müüb putkas igast asju, koristab samal ajal tänavaid ja arvatavasti on kõikide saku perede isiklik lapsehoidja ka.

ma ei tea, muud suurt polegi rääkida.
vaheaja esimese poole olen täiesti lihtsalt tühja lasknud.
viljandi oli vahva. playstation on teemas olnud.
ja vähe kodus magamist. liiga vähe. täna olen kodus. loodan, et homme ka.

kui välja arvata see, et peaks kasulikke asju tegema, on kõik jube hästi.

armastan.