think beyond.

kell on päris hilja juba. tänane oli eriline. ma viibisin kõik tunnid kooolis, alates esimesest. mis oli füüüsika, lõpetades vene ärikeelega. mul on seal käimise tuju tagasi peale seda, kui oleg mulle järsku tähelepanu hakkas pöörama.
ma ei jaksa "think beyond'ist" pikalt rääkida. see pole kirjutamise teema, see on arutamise teema. aga sisu on selles, et ma armastan inimesi, kes on aru saanud, kui vähe nad tegelikult maailmast teavad ja nad suudavad mõelda piirideta, sest nad on mõistnud, et maailm on piiritu. piiritu inimmõistuse jaoks.
eriline oli, sest et tavapärasele koolibandele nägin ma mikku. ta tormas mu kooli eest parasjagu mööda, kui ma sealt välja astusin. ta on mulle hämmastavalt oluline. mikkostjakallehandokirsikamillla. ohmissugune seltskond. ilusad ja vabad.
ja ma nägin merkat. varem tundus mulle, et meie põhimõtted on liiga ratsionaalselt vastupidised. varem oli ta kinni mingites minujaoks mõttetutes asjades. ta on muutunud. ta mõtleb suurelt. ja mina olen vahepeal muutunud. ei ole vist neid enam vastukäivaid põhimõtteid. me oleme ka teineteist tegelikult selle ajaga palju muutnud. ma olen merka üle uhke.
ohjaaa. ja god, erik ajab mind hulluks. ma ei julge homme kooligi minna.
ja mariann suutis mind peaagu pehmeks rääkida, et ma tagasi trenni läheks. aga ma teeks seda ainult ja AINULT reiside pärast. ma vihkan sporti. it might happen, et ma norraks, maltaks ja kanada2009'ks olen kohal.
mariannu saatis mulle vanu kanada pilte ka. igatsen neid kõiki. esmajärjekorras doug'i, loodan, et ta on elus veel, sakslasi ja trenni tsikiitasid ka.

ja on veel asju. emotsioone ja tundeid. neeed on ilusad.

mul on hea meel kedagi naeratama panna.

think beyond, see beyond, feel beyond.

lav,
adios, mu ilusad.