On emsaspäev. Peaksin koolis olema. Parema meelega istun stockmanni robert's coffees. Haha! Stockmannis pole robert's coffeed. Jah, mitte selles, mis tallinnas on. Aga selles, mis helsinkis on, selles on küll. Lõpetasin oma kuuma šokolaadi just. See oli liiga magus. Misasja, minu jaoks pole miski liiga magus. Kuulan green day'd. Need mõned üksikud lood on isegi head. Time of your life ja working class hero ja wake me up blabla. Ma mõtlen pool aega inglise keeles. Ja mingi präänik määris mulle mingid maniküürimise asjad pähe. Ja ma mõtlen, et tal vist õnnestuski see, sest, kui mul piisavalt raha oleks olnud, oleks ma need ka ära ostnud.

Mulle meeldib laura nüüd veel rohkem. Mulle meeldib, et ta üks väheseid, kes mõistab minu arusaaamist eksisteerimise põhjustest ja elu mõttest. Ja ta on mõistlik ja tolerantne. Ja kihvt. Ja mulle meeldib see. Mulle meeldib, et eyp meid ühendab. Ja mulle meeldib kair, ta on intelligentne täitsa. Kohati oma käitumisega natukene ma ei teagi. Mind vast algul häiris. Ma ei mõtle seda lollitamist ja tema kvaliteethuumorit. See on paigas ja see mulle appealib. Aga ehk ma mõtlen neid momente, kus ta jätab minule vähemalt natuke külma üleoleva mulje. Jah. Jah. Needsamad hetked. Need hetked olid, neid enam pole.

Saatsin laura enne laevale. Nüüd ootan isa, et ta tuleks mu kohvriga ja siis lähme topime sadamasse mu kohvri hoiule. Ja siis lähme vast poodlema. Ja siis ma lähen koju ära. Ja elan oma rutiini edasi. Suisa kolm päeva. Reedel lähen vast siis loodetavasti tartusse. Oleks mui bien. Ja ehk õnnestub mul sessilegi saada. Ma tõesti vajan seda. Hakkan vaikselt eyp'd vajama. Pean minema, oli tore.

Laevas kirjutan jälle.

Okou, unustasin.

you are my sweetest downfall.