njäu, kui nunnu hommik on.
ärkasin täiesti vara isegi.
ja joon kohvi. süüa pole midagi.
mõtlen eilset õhtut.
ja mõtlen sellele, mida me kirsiga rääkisime. see nime ja feimi teema.
kuidas see on täiestitäiesti kadunud. ja tõesti on.
ma ei viitsi isegi selgitada, miks ma selle teema üles võtsin.
eniveis. jõudsin kohale. bw juba esines.
umbes pool tundi läks aega enne, kui mind siissse lasti.
sest seal polnud ühtki pädevat inimest.
ja siis ma kuulsingi bw kahte viiimast lugu pluss lisa.
naljakas on neid vaaadata. ise ikka samasugused nagu 2 aastat tagasi meie lõpupeol.
ainult, et pudeli rummi eest enam esinema ei tule.
aga oi. millised staarid nüüüd. näpitakse, kisatakse. autogrammmitakse. täiesti õudne.
ja natuke naljakas.
eniveis. ja siis tuli välja üldse, et ago mängib neil sünti nüüüd. supriiis.
ja siis ago tuli päästis mind mu paaanikahoost, kuhu ma olin sattttunud 50000000000 puberteedi keskel.
ja siiis ma kuulasin traffficut.
ma ei kommmmmmenteeeeeri. ma arvan.
eniveis. aga siis olin ma lihtsalt perses omadega.
kõik need 50000000000000000000 puberteeeti tahtsid üheaegselt garderoobi minna. ja trügimine oli mõtttetu üritus, sain sellise sõimu osalliseks ja umbes 250 korda küünarnukiga ribidesse.
ja kui ma siis täiesti paaaniliselt värisedes umbes 3 tunni pärast jopeni jõudsin. tundsin ma meeletut häbi, et ma karjusin tallle telefoni, kuidas ma olen omadega täiesti perses ega jõua kuskile.
ja siis ma läksin välja. ja ago ja kaspar hüppasid kuskilt välja.
kasparit oli hea näha.
ja siis martin viiis meid ago juurde. mind ja agot, kaspar, rauno ja ma ei tea, ülejäänud, läksid kõik kuskilee häääletama. sain palju kommi.
ja siis oli ago juures tore.
tal on palju kitarrre, ja hugo allkorrusel. mis on täielik õudus.
ja siis ma tulin viimaste transportidega koju.
lav.
Monday, October 29, 2007
Sunday, October 28, 2007
JAAAAAA. mismõttes JAAAAAAA.
aga jaaa, tartutripp oli as wild as a trip can be.
ja kirsi on lihtsalt imeline.
alustan raporteeerimist.
laupäev. 9.57 jõuan busssile, mis lahkub 3 minuti pärast.
keeeel ripakil ja ise jooksmisest üleni higine.
jäään busssis magama. ja jõuan hetkega tartusse.
teeen väikse kaupsi tiiru ja juba tulevad vastu efka ja hendrik (kes on mõlemad jubenunnud).
ja siis veel viktor ja ülejäänud meie kooli gängbäng.
ja siiis ma lähen avamisele.
saan seda oma überväriseva käega filmida.
ja olen pärast jubeõnnnetu, et ei saa sesssile minna.
aga natuke olen rõõõmus ka, sest kõik teised olid ka kurvad, et ma ei saaanud jääda.
tähendab see ei ole rõõmus, et teised olid kurvad, aga rõõmus oli see, et nad hoooolisid.
ja siis tripin kahekesi iseendaga sinnna vansi üritusele. passsin seal mingi päev otsa.
nastja (jah, viljandi väike nastja) oli kahe oma mingi sõbrantsiga seal.
hängin nendega ka. ja siis üks ilus tüdruk sai ka tuttavaks natuke mullle.
ma olin loner küll, aga ei olnudki õnnnetu selle üle. tundsin end koduselt.
nagu telekat vaataks laivis.
ja siis on kell juba mingi 7 ja siis ma pidin kamillaga lõpuks kuskil kokku saama. aga tal tegi telefon nalja ja me ei saanudkii teineteisega enam kontakti.
eniveis. siis ma lähen maaailma.
jumala üksi.
3 tundi.
minu seltskonda said nautida maailmamõnna jäätisekokteil ja veel parem latte.
ja mu arvuti ka.
ja siis ma lähen kirsile vastu. '
ma olin rõõõõõmus nagu lollll. kirsi ka.
ja siis me tripime ühte suvalisse parki.
avame vähemalt 3 tundi veinipudelit. võtmetega.
ja siis me joooome veini ja räääägime elust ja asjadest. päris palju,
ja siis meil tuleb kohutav pissssihäda.
leiame pissssimisekoha.
ja läheme depppi.
deppis on rahvast palju nagu ikka. kamilla ja laura on ka seal.
ja siis me hängime.
vaidleme kiimas lätlastega, kelle kindel eesmärk on meid ära vägistada.
madars käis veel terve õhtu me juures rääkimas, kui ilusad me mõlemad oleme ja kui sorry tal on oma sõbra pärast, kes mind ahistas.
noniii. vahepeal käime statoilis ka. nagu ikka.
kirsiga naersime nii palju, et ma ei mäletagi, millal ma viimati nii palju naersin.
siis teeme veel väikse tantsevati deppis.
räägime juttu vanade tuttavatega. oleme muidu ilusad.
siis sai pidu läbi.
me tegime veel väikese statoili ringi. muuuseas, jaaa. tervitused sellele nunnule müüüjale, kes suudab isegi kell 4 hommikul sõbralik ja vastutulelik olla.
ja siis hakkasime kodu pooole hääletama.
oli tühjus. ainult maaaailmahirmsad koollllased valgusfoori tuled vilkusid nagu õudusfilmis.
saime auto peale. tüübid läksid paidesse ja panid meid mäo ristis mmaha.
mäos veeetsime umbes tunnni. oleme surnud juba külmast ja unest.
üks onu võtab meid lõpuks halastusest peale. ja paneb lennujaaamas maha.
pühapäeva hommiku veedame lennujaamas.
tegelikult oleme juba eluga rahul.
ja lähme koju.
kell oli siis 8. 50 midagi.
jõuan koju ja kukun voodisse.
ilmavalgust näen uuesti umbes kell 5.
joon kohvi.
söön ühe moosisaia.
ja kiivi,
ja tuleb ema.
ja hakkan tegutsema.
ja nüüd tulin linna.
ja lähen kohe stiiina peole.
tsjau.
üks on mu südame sees millegi pärast,
teine on südamel.
mõlemad loevad.
aga jaaa, tartutripp oli as wild as a trip can be.
ja kirsi on lihtsalt imeline.
alustan raporteeerimist.
laupäev. 9.57 jõuan busssile, mis lahkub 3 minuti pärast.
keeeel ripakil ja ise jooksmisest üleni higine.
jäään busssis magama. ja jõuan hetkega tartusse.
teeen väikse kaupsi tiiru ja juba tulevad vastu efka ja hendrik (kes on mõlemad jubenunnud).
ja siis veel viktor ja ülejäänud meie kooli gängbäng.
ja siiis ma lähen avamisele.
saan seda oma überväriseva käega filmida.
ja olen pärast jubeõnnnetu, et ei saa sesssile minna.
aga natuke olen rõõõmus ka, sest kõik teised olid ka kurvad, et ma ei saaanud jääda.
tähendab see ei ole rõõmus, et teised olid kurvad, aga rõõmus oli see, et nad hoooolisid.
ja siis tripin kahekesi iseendaga sinnna vansi üritusele. passsin seal mingi päev otsa.
nastja (jah, viljandi väike nastja) oli kahe oma mingi sõbrantsiga seal.
hängin nendega ka. ja siis üks ilus tüdruk sai ka tuttavaks natuke mullle.
ma olin loner küll, aga ei olnudki õnnnetu selle üle. tundsin end koduselt.
nagu telekat vaataks laivis.
ja siis on kell juba mingi 7 ja siis ma pidin kamillaga lõpuks kuskil kokku saama. aga tal tegi telefon nalja ja me ei saanudkii teineteisega enam kontakti.
eniveis. siis ma lähen maaailma.
jumala üksi.
3 tundi.
minu seltskonda said nautida maailmamõnna jäätisekokteil ja veel parem latte.
ja mu arvuti ka.
ja siis ma lähen kirsile vastu. '
ma olin rõõõõõmus nagu lollll. kirsi ka.
ja siis me tripime ühte suvalisse parki.
avame vähemalt 3 tundi veinipudelit. võtmetega.
ja siis me joooome veini ja räääägime elust ja asjadest. päris palju,
ja siis meil tuleb kohutav pissssihäda.
leiame pissssimisekoha.
ja läheme depppi.
deppis on rahvast palju nagu ikka. kamilla ja laura on ka seal.
ja siis me hängime.
vaidleme kiimas lätlastega, kelle kindel eesmärk on meid ära vägistada.
madars käis veel terve õhtu me juures rääkimas, kui ilusad me mõlemad oleme ja kui sorry tal on oma sõbra pärast, kes mind ahistas.
noniii. vahepeal käime statoilis ka. nagu ikka.
kirsiga naersime nii palju, et ma ei mäletagi, millal ma viimati nii palju naersin.
siis teeme veel väikse tantsevati deppis.
räägime juttu vanade tuttavatega. oleme muidu ilusad.
siis sai pidu läbi.
me tegime veel väikese statoili ringi. muuuseas, jaaa. tervitused sellele nunnule müüüjale, kes suudab isegi kell 4 hommikul sõbralik ja vastutulelik olla.
ja siis hakkasime kodu pooole hääletama.
oli tühjus. ainult maaaailmahirmsad koollllased valgusfoori tuled vilkusid nagu õudusfilmis.
saime auto peale. tüübid läksid paidesse ja panid meid mäo ristis mmaha.
mäos veeetsime umbes tunnni. oleme surnud juba külmast ja unest.
üks onu võtab meid lõpuks halastusest peale. ja paneb lennujaaamas maha.
pühapäeva hommiku veedame lennujaamas.
tegelikult oleme juba eluga rahul.
ja lähme koju.
kell oli siis 8. 50 midagi.
jõuan koju ja kukun voodisse.
ilmavalgust näen uuesti umbes kell 5.
joon kohvi.
söön ühe moosisaia.
ja kiivi,
ja tuleb ema.
ja hakkan tegutsema.
ja nüüd tulin linna.
ja lähen kohe stiiina peole.
tsjau.
üks on mu südame sees millegi pärast,
teine on südamel.
mõlemad loevad.
Saturday, October 27, 2007
Viimsel ajal on juhtunud kuidagi nii, et ma olen kogu aeg sõidus. Praegu näiteks teel tartusse. Ma ei teagi päris täpselt, mis mu tripi eesmärk on või midagi. Aga see polegi oluline. Kõigel ei peagi eesmärki olema.
Eile oli. Ma ei teagi, eile oli igasuguseid asju. Timol on sünnipäev täna. Esssemmmeessssiin talllle.
Eniveis. Eile.
Käisin isegi levikas lõpuks.
Üldjuhul on see ebameeldiv koht. Eile nii hull ei olnudki.
Nägin reaalselt steni.
Ta mäletab mind veel hästi, üllatavalt.
Mäletas isegi seda, et ma pidin šveitsi minema.
Ohhhsedailmaelu.
Kirsiga hängisin. Ninnnunännnnunnunnnnu on ta.
Ok, uni vägivallatseb.
Thursday, October 25, 2007
sinine.
neljapäevad on mul sinised. nagu ka esmaspäevad.
mul on debor, mitte päris debor, aga väike. ja haige olen, see on jube tüütu. ma ei viitsi sellega tegeleda, mu pea valutab otsast lõpuni ja kurk ja nina ja keel ja kõht ja mingi koht kindlasti veel. ja keemia õpetaja vingub minuga päeval ja öösel, õudne. sisendab mulle, kui laisk ma olen. jah, tõesti, tema silmis suure tõenäosusega küll, sest ta on mult keemia õpppimise isu ära võtnud. aga homme on keemia töö. ma pean selle hea hinde saama, sest muidu on lihtsalt maailmalõpp vist. ei, tegelt ei ole. lihtsalt lõputunnistust saab kaunistama kolm. missiis, et muidu võiksin vast hõbemedali saada. kole, lihtsalt kole.
saatsin just pressiteateid nk kohta. kihvt. lauri jagas muga eile konfidentsiaalset infot nk tuleviku kohta. või ei, mis konfidentsiaalset. aga no, plaane ühesõnaga. ohhoo. küll te kuulete kõik.
ja siissssiiiisssiiiis. oi. kinku nägin eile. tuli hängis muga peale tööd. olen ta peale kade, et ta saab üksi elada, samas võib gammida ka. aga ma lavin teda. njäu. ahjaaa. ja kirsi oli ka hundi juures. ta on ka südame seees. ma vahel mõtlen, et mu südame sees on nii paljud, või ma ei tea, võibolla ei ole ka paljud. ei, tegelt on ikka. et kuidas seal veel ruumi on. enam ei olegi eriti. need, kes sinna kunagi on pugenud, jääävadki sinna ja enam juurde ei mahu. mis on hea. ma ei jaksa enam kedagi südamesse võtta, sest on juhtunud ju, et ta teeb mu südamesse siis augu sisssse. loodan, et ükski anatoomik mu blogi ei loe.
teoorias lähen ma laupäeval tartusse. eks näis, kuidas mul see tartu-tallinn skeem välja kukub. sest laupäeva õhtul on veel sõrmuste pidu (tallinnas), mis on once in a lifetime event. aga mul on kogu koooligammist nii kõrini, et mul on tunne, et ma pean saama tartus pralletada ja kõik välja elada. ja hängida. ehk siis ma lasen võibollla sõrmuste peo üle. ega mul sõrmus sellepärast saamata jää. timol on laupäeval sünnipäev. ma ei teagi veel, mis ma kingin.
ja täna lähen õhtul krahli. - madis, kaur, mati ja nende trummar, keda ma ei tunne - bänd esineb. ja ma pean neile noorteöö raha ka ära viiiima. olen suhteliselt kohusetundlik siiani selles suhtes olnud. misasja. raadios öeldi just, et enrique iglesias (ma isegi ei tea, kuidas seda nime spellitakse) tuleb eestissse, ohhhsedaõnnetust.
ok, mul on mingi 800 asja homseks teha. mu päevikus on homse peal vaid üks sõna:
"suren."
ta.
mul on debor, mitte päris debor, aga väike. ja haige olen, see on jube tüütu. ma ei viitsi sellega tegeleda, mu pea valutab otsast lõpuni ja kurk ja nina ja keel ja kõht ja mingi koht kindlasti veel. ja keemia õpetaja vingub minuga päeval ja öösel, õudne. sisendab mulle, kui laisk ma olen. jah, tõesti, tema silmis suure tõenäosusega küll, sest ta on mult keemia õpppimise isu ära võtnud. aga homme on keemia töö. ma pean selle hea hinde saama, sest muidu on lihtsalt maailmalõpp vist. ei, tegelt ei ole. lihtsalt lõputunnistust saab kaunistama kolm. missiis, et muidu võiksin vast hõbemedali saada. kole, lihtsalt kole.
saatsin just pressiteateid nk kohta. kihvt. lauri jagas muga eile konfidentsiaalset infot nk tuleviku kohta. või ei, mis konfidentsiaalset. aga no, plaane ühesõnaga. ohhoo. küll te kuulete kõik.
ja siissssiiiisssiiiis. oi. kinku nägin eile. tuli hängis muga peale tööd. olen ta peale kade, et ta saab üksi elada, samas võib gammida ka. aga ma lavin teda. njäu. ahjaaa. ja kirsi oli ka hundi juures. ta on ka südame seees. ma vahel mõtlen, et mu südame sees on nii paljud, või ma ei tea, võibolla ei ole ka paljud. ei, tegelt on ikka. et kuidas seal veel ruumi on. enam ei olegi eriti. need, kes sinna kunagi on pugenud, jääävadki sinna ja enam juurde ei mahu. mis on hea. ma ei jaksa enam kedagi südamesse võtta, sest on juhtunud ju, et ta teeb mu südamesse siis augu sisssse. loodan, et ükski anatoomik mu blogi ei loe.
teoorias lähen ma laupäeval tartusse. eks näis, kuidas mul see tartu-tallinn skeem välja kukub. sest laupäeva õhtul on veel sõrmuste pidu (tallinnas), mis on once in a lifetime event. aga mul on kogu koooligammist nii kõrini, et mul on tunne, et ma pean saama tartus pralletada ja kõik välja elada. ja hängida. ehk siis ma lasen võibollla sõrmuste peo üle. ega mul sõrmus sellepärast saamata jää. timol on laupäeval sünnipäev. ma ei teagi veel, mis ma kingin.
ja täna lähen õhtul krahli. - madis, kaur, mati ja nende trummar, keda ma ei tunne - bänd esineb. ja ma pean neile noorteöö raha ka ära viiiima. olen suhteliselt kohusetundlik siiani selles suhtes olnud. misasja. raadios öeldi just, et enrique iglesias (ma isegi ei tea, kuidas seda nime spellitakse) tuleb eestissse, ohhhsedaõnnetust.
ok, mul on mingi 800 asja homseks teha. mu päevikus on homse peal vaid üks sõna:
"suren."
ta.
Wednesday, October 24, 2007
Tuesday, October 23, 2007
on hommik.
peaksin viibima koolis. aga võta näpust, olen hoopis nk's. täna ma vast kooli ei lähe, enesetunne on halb ja füüsikasse ma nagunii ei jõudnud, mis oleks oluline olnud. ma teadsin, et ma puudun kas täna või homme. tuli välja, et täna. ma olen haige ja väsinud ja mul on vaja puhkust, aga vähemalt ma tulin linna, sest kodus ma magaks ja passsiks ega teeks midagi olulist.
siin ehk teen mingeid asjugi. olks.
Another turning point;
a fork stuck in the road.
Time grabs you by the wrist;
directs you where to go.
So make the best of this test
and don't ask why.
***
For what it's worth,
it was worth all the while.
It's something unpredictable
but in the end it's right.
I hope you had the time of your life.
peaksin viibima koolis. aga võta näpust, olen hoopis nk's. täna ma vast kooli ei lähe, enesetunne on halb ja füüsikasse ma nagunii ei jõudnud, mis oleks oluline olnud. ma teadsin, et ma puudun kas täna või homme. tuli välja, et täna. ma olen haige ja väsinud ja mul on vaja puhkust, aga vähemalt ma tulin linna, sest kodus ma magaks ja passsiks ega teeks midagi olulist.
siin ehk teen mingeid asjugi. olks.
Another turning point;
a fork stuck in the road.
Time grabs you by the wrist;
directs you where to go.
So make the best of this test
and don't ask why.
***
For what it's worth,
it was worth all the while.
It's something unpredictable
but in the end it's right.
I hope you had the time of your life.
Monday, October 22, 2007
On emsaspäev. Peaksin koolis olema. Parema meelega istun stockmanni robert's coffees. Haha! Stockmannis pole robert's coffeed. Jah, mitte selles, mis tallinnas on. Aga selles, mis helsinkis on, selles on küll. Lõpetasin oma kuuma šokolaadi just. See oli liiga magus. Misasja, minu jaoks pole miski liiga magus. Kuulan green day'd. Need mõned üksikud lood on isegi head. Time of your life ja working class hero ja wake me up blabla. Ma mõtlen pool aega inglise keeles. Ja mingi präänik määris mulle mingid maniküürimise asjad pähe. Ja ma mõtlen, et tal vist õnnestuski see, sest, kui mul piisavalt raha oleks olnud, oleks ma need ka ära ostnud.
Mulle meeldib laura nüüd veel rohkem. Mulle meeldib, et ta üks väheseid, kes mõistab minu arusaaamist eksisteerimise põhjustest ja elu mõttest. Ja ta on mõistlik ja tolerantne. Ja kihvt. Ja mulle meeldib see. Mulle meeldib, et eyp meid ühendab. Ja mulle meeldib kair, ta on intelligentne täitsa. Kohati oma käitumisega natukene ma ei teagi. Mind vast algul häiris. Ma ei mõtle seda lollitamist ja tema kvaliteethuumorit. See on paigas ja see mulle appealib. Aga ehk ma mõtlen neid momente, kus ta jätab minule vähemalt natuke külma üleoleva mulje. Jah. Jah. Needsamad hetked. Need hetked olid, neid enam pole.
Saatsin laura enne laevale. Nüüd ootan isa, et ta tuleks mu kohvriga ja siis lähme topime sadamasse mu kohvri hoiule. Ja siis lähme vast poodlema. Ja siis ma lähen koju ära. Ja elan oma rutiini edasi. Suisa kolm päeva. Reedel lähen vast siis loodetavasti tartusse. Oleks mui bien. Ja ehk õnnestub mul sessilegi saada. Ma tõesti vajan seda. Hakkan vaikselt eyp'd vajama. Pean minema, oli tore.
Laevas kirjutan jälle.
Okou, unustasin.
you are my sweetest downfall.
Saturday, October 20, 2007
on 1.44. meie komitee ruum, mina, salla ja karlis.
salla ja karlis on ühed mu lemmikud.
eniveis, nad üritavad defend speechi kirjutada. mina passsin niisama. aga ma kardan, et mu arvuti ärandatakse kohe. aga ma ei anna, sest see on ääretu ülbus.
eniveis. ma ei teagi. mulle meeldib delegaat ollla. kordan seda.
ja ma olen enda tööga niivõrd, kuivõrd rahul.
samas, ma arvan, et mulle väga meeldiks ka chair olla. ja samas ka journo. eyp on suurte võimaluste maa. nodõesti. ja ma vihkan inimesi, kes targutavad. näiteks üks tüüp siin kõrval.
taramptaraaa. liis teab nüüd.
mina olen lihtsalt perses.
salla ja karlis on ühed mu lemmikud.
eniveis, nad üritavad defend speechi kirjutada. mina passsin niisama. aga ma kardan, et mu arvuti ärandatakse kohe. aga ma ei anna, sest see on ääretu ülbus.
eniveis. ma ei teagi. mulle meeldib delegaat ollla. kordan seda.
ja ma olen enda tööga niivõrd, kuivõrd rahul.
samas, ma arvan, et mulle väga meeldiks ka chair olla. ja samas ka journo. eyp on suurte võimaluste maa. nodõesti. ja ma vihkan inimesi, kes targutavad. näiteks üks tüüp siin kõrval.
taramptaraaa. liis teab nüüd.
mina olen lihtsalt perses.
Friday, October 19, 2007
reedel on nii.
ps. ma teen kopipeisti, sest et ma saan siin internetti korrra ajaloo jooksul. keskmiselt.
Olen sessil. Siin pole küll wifit ega midagi, aga kajastan seda ikkagi. Mulle meeldib väga delegaat olla. Ja kair on mu chair, mis on ühtmoodi natukene halb, sest ma tean teda ju hästi, aga suures plaanis on mul selle üle väga hea meel. Mina olengi eesti delegatsioon. Isssi andis mulle palju raha, lubas veel anda, kihvt. Ma hoian selle kolmkümmned euri alles, mis ta mulle nv'ks andis. Ahkurat, ma pean participation fee'd minema maksma. Ja eniveis, siis ssaan ehk kihvt jope endale ka. Oleks tore. Siin on ka tore. Mul on tore commitee, ma tahaksin hendrikuga minna juttu rääkima, aga ma ei julge meediaruumi minna, äkki pekstakse välja. Ma igatsen. Naljakas. Väga. Ma igatsen teda. Mul on tunnne, et ta on must liiga kaugel. Ei, me ei deidi ega midagi. Far from that. Ta on lihtsalt sümpaatne mulle. Peaksin oma mõtterägastikku korrastama.
Hiljem.
Umbes 3 minutit on möödas. Ma ei saa üle ega ümber. Ma ei tea, mis muga lahti on. Midagi on valesti. Sest et ma IGATSEN TEDA.
ps. ma teen kopipeisti, sest et ma saan siin internetti korrra ajaloo jooksul. keskmiselt.
väljavõte aastast 2007, oli siis 18. oktoober.
mu digitaliseeritud päevaraamat.
Ohhhooo. Kui kaua on möödas. Täna on juba oktoober. Siis oli alles september, täna on oktoobri kaheksateistkümnes päev. Ja see tähendab vaid üht. Paula sai suureks täna. Päris suureks. Ja meie sõprusel täitub varsti 18. aastapäev. Proosit selle peale. Ohnaguikkka. Vahepeal on palju juhtunud. Oleks mõttetu sellest kõigest järgemoodi rääkida.
Aga paula on ahhoi, kui oluline. Ja anne on oluline. Laev hakkas just sõitma. Taaskord istun rosellla odavas baaris. Sõitan eyp'le helsinkisse. Ja issile külla ka. Homme hakkab sessioon, ootan seda väga. Minu eelmine ja ühtlasi ka esimene eyp oli ju aasta tagasi, umbes selle aja paiku, kui ma blogi hakkasin kirjutama. Seda avalikku blogi. Seekordne tõotab vast tulla veel suurem elamus, eestlasi on seal ju vähe. Ja mina välisnoorteparlamentlasi ju suurt ei tunne, olen laisk ten. Seega hunnik uut. Laura, mu klassiõde, on seal ajakirjanik. Laura meeldib mulle. Ja kair, see, kes tallinna noorteparlamendil editor oli ja mina journo'na tema alluv, on soomes chair ja martin saar ka vist. Ahjaaa. Ja hendrik teeb videot. Hendrik on kihvt. Jopi sünnipäev oli. Käisin hendrikuga koos seal. Õigus, ma hakkasin blogi kirjutama millalgi jopi sünnipäeva aegu hoopis. Olin hämmingus, et ta mind ka sel aastal kutsus. Ja on, mis on. (jopi pole mulle just väga suur sõbranna ju`?!), siis sellegipoolest on tema sünnnipäevad mu lemmikud. imeline atmosfäär, palju ilusaid inimesi (mis on tema poolt hästi läbimõeldud, aga samas ülim pealiskaudsus), palju head muusikat. Süda.
On veel keegi, kellest ma tahaksin natukene kirjutada. Et kõik see lihtsalt välja elada. Oota, lähen teise kohta. Kurask, terve laev on hiinlasi täis. Hiinal on uus poliitika. Vähemalt pooled viljakas eas noored saadetakse maalt välja. Enamik neist suundub praegu sooome. VÕI on hiinlased viking line'i ära ostnud, sest isegi kõik asjapulgad on siin pilusilmad. See juba häirib mind vaikselt.
Eniveis ma tahtsin ju kellestki rääkida. Kellestki, kellest sina, mu kallis arvuti veel kunagi kuulnud ei ole.
PERSES. Nad on igal pool. Nad vallutavad maailma. Varsti pole enam ühtki normaaalsilmadega indiviidi. Ohgod, 2012 maailma lõpp hakkas varem. Paaaaaaaanikajaanika.
Laev on tõepoolest ülerahvastatud. Hiinlaste tendents on meieni jõudnud. Kuulan metalit ja beibemuusikat vaheldumisi. Üritasin vahepeal teaduskooli ülesandeid lahendada. TÄIESTI haige. Need on seda tüüpi ülesanded, mis mulle meeldivad küll. Aga need on niii rasked. Ega ma asjata ei ütle, et perses on. Yaaay.
helsinki tuli.
Thursday, October 18, 2007
Wednesday, October 17, 2007
think beyond.
kell on päris hilja juba. tänane oli eriline. ma viibisin kõik tunnid kooolis, alates esimesest. mis oli füüüsika, lõpetades vene ärikeelega. mul on seal käimise tuju tagasi peale seda, kui oleg mulle järsku tähelepanu hakkas pöörama.
ma ei jaksa "think beyond'ist" pikalt rääkida. see pole kirjutamise teema, see on arutamise teema. aga sisu on selles, et ma armastan inimesi, kes on aru saanud, kui vähe nad tegelikult maailmast teavad ja nad suudavad mõelda piirideta, sest nad on mõistnud, et maailm on piiritu. piiritu inimmõistuse jaoks.
eriline oli, sest et tavapärasele koolibandele nägin ma mikku. ta tormas mu kooli eest parasjagu mööda, kui ma sealt välja astusin. ta on mulle hämmastavalt oluline. mikkostjakallehandokirsikamillla. ohmissugune seltskond. ilusad ja vabad.
ja ma nägin merkat. varem tundus mulle, et meie põhimõtted on liiga ratsionaalselt vastupidised. varem oli ta kinni mingites minujaoks mõttetutes asjades. ta on muutunud. ta mõtleb suurelt. ja mina olen vahepeal muutunud. ei ole vist neid enam vastukäivaid põhimõtteid. me oleme ka teineteist tegelikult selle ajaga palju muutnud. ma olen merka üle uhke.
ohjaaa. ja god, erik ajab mind hulluks. ma ei julge homme kooligi minna.
ja mariann suutis mind peaagu pehmeks rääkida, et ma tagasi trenni läheks. aga ma teeks seda ainult ja AINULT reiside pärast. ma vihkan sporti. it might happen, et ma norraks, maltaks ja kanada2009'ks olen kohal.
mariannu saatis mulle vanu kanada pilte ka. igatsen neid kõiki. esmajärjekorras doug'i, loodan, et ta on elus veel, sakslasi ja trenni tsikiitasid ka.
ja on veel asju. emotsioone ja tundeid. neeed on ilusad.
mul on hea meel kedagi naeratama panna.
think beyond, see beyond, feel beyond.
lav,
adios, mu ilusad.
kell on päris hilja juba. tänane oli eriline. ma viibisin kõik tunnid kooolis, alates esimesest. mis oli füüüsika, lõpetades vene ärikeelega. mul on seal käimise tuju tagasi peale seda, kui oleg mulle järsku tähelepanu hakkas pöörama.
ma ei jaksa "think beyond'ist" pikalt rääkida. see pole kirjutamise teema, see on arutamise teema. aga sisu on selles, et ma armastan inimesi, kes on aru saanud, kui vähe nad tegelikult maailmast teavad ja nad suudavad mõelda piirideta, sest nad on mõistnud, et maailm on piiritu. piiritu inimmõistuse jaoks.
eriline oli, sest et tavapärasele koolibandele nägin ma mikku. ta tormas mu kooli eest parasjagu mööda, kui ma sealt välja astusin. ta on mulle hämmastavalt oluline. mikkostjakallehandokirsikamillla. ohmissugune seltskond. ilusad ja vabad.
ja ma nägin merkat. varem tundus mulle, et meie põhimõtted on liiga ratsionaalselt vastupidised. varem oli ta kinni mingites minujaoks mõttetutes asjades. ta on muutunud. ta mõtleb suurelt. ja mina olen vahepeal muutunud. ei ole vist neid enam vastukäivaid põhimõtteid. me oleme ka teineteist tegelikult selle ajaga palju muutnud. ma olen merka üle uhke.
ohjaaa. ja god, erik ajab mind hulluks. ma ei julge homme kooligi minna.
ja mariann suutis mind peaagu pehmeks rääkida, et ma tagasi trenni läheks. aga ma teeks seda ainult ja AINULT reiside pärast. ma vihkan sporti. it might happen, et ma norraks, maltaks ja kanada2009'ks olen kohal.
mariannu saatis mulle vanu kanada pilte ka. igatsen neid kõiki. esmajärjekorras doug'i, loodan, et ta on elus veel, sakslasi ja trenni tsikiitasid ka.
ja on veel asju. emotsioone ja tundeid. neeed on ilusad.
mul on hea meel kedagi naeratama panna.
think beyond, see beyond, feel beyond.
lav,
adios, mu ilusad.
Monday, October 15, 2007
aloha!
liisu ütles ükspäev, et peaksin oma emoblogi täiendama. misasja. see pole emoblog. aga tegelt vist on nii kujunenud. ma kirjutan siia ainult kord aastas ja seda siis, kui mul supermassive debor on. ma vist ei julge oma vanu postitusi ülegi vaadata.
aga misseal ikka, täna mul on täitsa hea tuju. hängisin just annega. ma lihtsalt armastan teda. ja see on oluline. teate küll, on asjad, mis loevad, teised mitte. olen peaagu vist juba õppinud sorteerima. mathias helistab iga natukese aja tagant. ja küsib rumalaid küsimusi. ta käis just killswitchil, arvatavasti oli kihvt. nüüd pralletab kusagil ja ei oska tallinna linnas midagi ette võtta. pärast pean teda tuppa laskma ja jälle välja. õudne. aga tegelikult ta loeb mulle palju. mu blogikirjutamise tuju tuli tegelikult sellest, et täna oli taaskord see päev, millest suurema osa veetsin ma teiste inimeste blogi lugedes. lexi om läks mulle isegi korda. ta kirjutas nõnda ilusasti, et mul hakkas kurb, et ma ehk ei olegi midagi niisugust kunagi tundnud või arvanud ja kurb, et tal seda enam nii ei ole. kuigi see kõik ei ole ju üleüldse minu asigi. eniveis. ma tahaksin ka tihedamini enda eluolu kajastada. ehk on keegi, kes selle vastu huvi tunneb. ja kui ei olegi. endal on pärast naljakas.
adios, lähen tegelen.
liisu ütles ükspäev, et peaksin oma emoblogi täiendama. misasja. see pole emoblog. aga tegelt vist on nii kujunenud. ma kirjutan siia ainult kord aastas ja seda siis, kui mul supermassive debor on. ma vist ei julge oma vanu postitusi ülegi vaadata.
aga misseal ikka, täna mul on täitsa hea tuju. hängisin just annega. ma lihtsalt armastan teda. ja see on oluline. teate küll, on asjad, mis loevad, teised mitte. olen peaagu vist juba õppinud sorteerima. mathias helistab iga natukese aja tagant. ja küsib rumalaid küsimusi. ta käis just killswitchil, arvatavasti oli kihvt. nüüd pralletab kusagil ja ei oska tallinna linnas midagi ette võtta. pärast pean teda tuppa laskma ja jälle välja. õudne. aga tegelikult ta loeb mulle palju. mu blogikirjutamise tuju tuli tegelikult sellest, et täna oli taaskord see päev, millest suurema osa veetsin ma teiste inimeste blogi lugedes. lexi om läks mulle isegi korda. ta kirjutas nõnda ilusasti, et mul hakkas kurb, et ma ehk ei olegi midagi niisugust kunagi tundnud või arvanud ja kurb, et tal seda enam nii ei ole. kuigi see kõik ei ole ju üleüldse minu asigi. eniveis. ma tahaksin ka tihedamini enda eluolu kajastada. ehk on keegi, kes selle vastu huvi tunneb. ja kui ei olegi. endal on pärast naljakas.
adios, lähen tegelen.
Subscribe to:
Comments (Atom)
