täna on olnud kohati ääretult igav.
miski tõi mind maa peale tagasi. ei, mitte, et ma varem pilvedes oleks hõljunud. pigem oma lihtsas lapsemaailmas. ja nüüd ma mõtlen, et ma tahan sinna tagasi, sest pärismaailmas, kus on tõsised mõtted ja tõsised teod, on igav.
samas oli kõik täna nii lihtne, kerge ja arusaadav. nii otseses, kui ka selles sügavas mõttes. ma sain mata kursuse viie ja olen uhke selle üle. ja füüsika töö läks ka buenolt. ja rohkem ma küll enam oktoobrikuus kooli minna ei viitsi. aga mul on tunne, et ma siiski teen seda. homme kasvõi ossunosssssssssuu, maailma kõige kallliiiiiiiinnuuummmima muska pärast. sest i won't be seeing him for almost two weeks.
aga üldiselt tunnneen ka end umbes miljoni tonni võrra kergemalt. kõik, mis vaja, sai selgeks räägitud. ja mul pole enam isegi mitte häbi. täitsa rõõmus on. kohati tundub, et ma mõtlesin asju üle (oma funfunfun lapsemaailmas). ja tegelikult läks kõik in the best possible way. see ei tähenda, et enam pole oluline. ikka on, ja ma ei tea, miks. mitte Sellele Tüdrukule, vaid lihtsalt mulle. damn, keegi sai liiga palju feimi jälle.
kõikonniioluline.
ja eile oli üks tõstame-matleeni-ego-taevasse päev. te ei tohi rohkem nii teha.
aga tralliiivallisallinalli. vaheaeg on nii käeulatuses, et jou. taevalikud pühad.

kõige väärtuslikum asi maailmas on surnud kassi pea.
sest keegi ei suuda määrata selle hinda.
natuke võigas, aga paneb mõtlema.

tsäo.