k6ige lemmikumaks sotsialiseerumisepaigaks on mulle viimase n2dala jooksul saanud raamatukogu, aga mitte lihtsalt tavaline, vaid vana hea ja kuulus the ultimate hartley library. uhke, eks? veits nerdy ka, aga sellest pole hullu, k6ik siin southampton unis on sihukesed. koolkoolkool ja siis neljap2evad stagsis ja reeded kuskil linnapeal ja laup2eval vabakava. nii on kujunenud kyll, p2ris m6nsss.
veider, koju ei kipu enam yldse. ei teagi, miks. v6i tegelt tean. natuke aega v6id ju pendeldada kahe "kodu" vahel, aga l6puks pead ikka valima, niiviisi ei jaksa keegi. mitte, et mu kodu nyyd siin oleks, kodu on ikka valgel t2naval, lihtsalt mind m6neks ajaks seal enam ei ole. see on selge, praegu olen siin, homme olen kusagil teises paigas ja kesteab kuhu l6puks n6nda v2lja v6ib j6uda, minu meelest on p6nev igatahes.
naljakas et juba on veebruar, varsti m2rts, siis ongi kevad. whoooaaaaa, kevadvaheajaks on mul niii kihvt plaan, lihtsalt l6bus. kirsiga teeme hipitripi nicesse. huuuh, see k6lab juba nii ilusasti, et rohkemad s6nad oleksid ebavajalikud.
ja muidu, muidu olen ma hirmus 6nnelik, ma ei teagi, kust see tuleb. selline yleyldine rahuolu, mulle lihtsalt meeldib oma elu. ja ma ei oska tunda ega m6elda, et kellegi teise elu on parem ja ilusam. igayhel ikka oma ja omateha, milline see on.
t2itsa m6ttetu postitus. j2tkan oma higher order partial derivatives'ide harjutamisega.
olgenummiksid ikka, oma blogi j2tan tasapisi unarusse, t6en2oliselt tuleneb see aju parema poolkera taandarengust, aga no mis sa ikka. kes see jaksab koguaeg areneda, m6elda, muretseda ja nuriseda.