mul pole muud 6elda, kui seda et kolisin inglise keelde ymber:
holographicdiskow.blogspot.com

samas mulle tundub, et vales keeles j22b palju t2htsaid asju selgusetuks ja eks ma ilmun ka siia ikka ja j2lle uuesti.

"õudus tuleviku ees on nii suur. ja mitte ainult minul. uudishimu tapab. ootus ja ärevus, ootusärevus.

just sellised mõtted, kus ja kellega ja kuidas olen ma samal ajal aastal 2010, tekitavad hirmsat segadust minu loodetavasti arenevates ajumikroosakestes."

nii kirjutasin ma oma blogi 25.veebruaril 2009. aastal.
p2ris hirmus on m6elda, kui kiiresti on vahepeal k6ik muutunud ja aeg lennanud. apppi, kui nostalgiline-melanhoolne-heietav ma j2lle olen. aga forreals. uudishimu  peaks sisuliselt rahuldatud ju olema. ei tea, pigem tekitab minus nyyd hirmu hoopis see, et ma ei j6udnud t2helegi panna, kuidas see aasta aega l2bi sai. imelik. ja n6nda ta l2heb, n6nda me tiksume.

t2na valdab mind tunne nagu beaten with a rock. midagi sellist pole ilmselgelt olnud. aga eile sain vist kylma veits, t62n2oliselt on nats peal ka see lege "kevadv2simus" v6i pigem nagu veebruari-v2simus. (sest et misasi see kevadv2simus on. keegi ei saa kevadest v2sinud olla. seda ma ei usu. muidugi saab olla v2sinud sellest, et t6ine talv on seljataga, aga no misasja. niiviisi v6ib koguaeg leida vabandusi et hirmus kurnatud olla. kevadel pole keegi v2sinud, kevadel on liblikad k6hus ja m6tted pilvedel. voh niiiviisi on, varsti on kevad, siin vist peaaegu ongi juba, aga mitte veel p2riselt).
pealegi on mul pingelangus ka, eile sain oma eksamitulemused k2tte. usu v6i 2ra usu, aga ma ei kukkunud yhtki eksamit l2bi. kuigi samal ajal pole ma teabnyyd mis 6nnelik oma tulemuse yle, sest et see on labane keskp2rasus, aga v2hemalt ma tean, et ma pole kehv. olen k6igest keskp2rane. hea seegi, k6ik me oleme yhel v6i teisel m22ral keskp2rased. ykstapuha kui eriline sa iseendale ka ei tundu, olenevalt keskkonnast oled sa ikka aegajalt keskp2rane. ja mina parema meelega olen 6nnelik selle yle, et ma olen keskp2rane.

"the difference between false memories and true ones is the same as for jewels: it is always the false ones that look the most real, the most brilliant." ooo, kuidas ma armastan salvador dali'd. lihtsalt seda, kes ta oli oma peas. mulle meeldib see. paljude kuulsate (samal ajal ikkagi keskp2raste) inimestega on n6nda, et kuna terve rodu nende m6tteid, tundeid ja muid meistriteoseid on avalikud ja k2ttesaadavad igayhele, sealjuures minusugusele, on nad, olgugi kasv6i praeguseks surnud, kuidagi nii omad, nagu vanad s6brad. salvador dali on igatahes minu s6ber. mulle meeldib see, mis on tema peas.
ja nende m2lestustega on kah n6nda. minu m6tetes tiirleb viimasel ajal palju m2lupilte, k6igest sellest, mis oli enne. mis oli tallinnas, viljandis, kodus. k6igest sellest, mis oli enne minu 20. synnip2eva. ja ma tean, et see k6ik on vaid minu lapsep6lv ja sinnapaika ta j22bki. ma olen r66mus, et see ei olnud k6igest valutu suhkruvatt v6i et minu n2rvisysteem ja enesev22rikus olid piisavalt paigas, et mitte kunagi haledaks emopubekaks saada. mul on t6eliselt hea meel, et minu lapsep2lv oli keskp2rane. t2is noort naiivsust, eneseleidmist, ilusaid tundeid ja valusaid vigu, seega suuri kogemusi. ma usun, et selline lapsep6lv on piisavalt tugevaks vundamendiks, et sellele yks t2itsa aktsepteeritav elu peale ehitada.  
ainult et see juveeliparadoks kummitab veits. ja praegu veel on vist minu maailm t2is v6ltsjuveelidest m2lestusi. aga pole hullu. kyll see filter ajapikku t66le hakkab, samamoodi nagu kogenud silm on v6imeline eristama t6elist kalliskivi mitte nii t6elisest.

massive attack'i paradise circus on kihvt lugu. yldiselt on mu muusikavalik ja kogu see majandus v6rdlemisi nigel viimasel ajal, sest et mu arvuti ei funktsioneeri.

aaa, aga hoopis see, ma olen kyll veendunud, et keegi teist ei vaimustu sellest filmist, a ma ytlen ikka v2lja.
"the secret life of bees". minu meelest on hirmus armas. lihtsalt niisama, kuidagi lihtne ja puhas ja naiivne ja ilus. vahelduseks mulle meeldib kogu selle tohutu 3D v6iduk2igu, suurejooneliste eriefektide ja misiganes t6eliselt oskuslike filmitrikkide k6rval vaadata lihtsalt yht lugu ekraanilt, mis tekitab sinus k6ige puhtama ja siirama emotsiooni, ilma et selles m2ngiks oma osa k6ik see eelnevalt nimetatud ylimoodne cinematography.

k6ige lemmikumaks sotsialiseerumisepaigaks on mulle viimase n2dala jooksul saanud raamatukogu, aga mitte lihtsalt tavaline, vaid vana hea ja kuulus the ultimate hartley library. uhke, eks? veits nerdy ka, aga sellest pole hullu, k6ik siin southampton unis on sihukesed. koolkoolkool ja siis neljap2evad stagsis ja reeded kuskil linnapeal ja laup2eval vabakava. nii on kujunenud kyll, p2ris m6nsss.
veider, koju ei kipu enam yldse. ei teagi, miks. v6i tegelt tean. natuke aega v6id ju pendeldada kahe "kodu" vahel, aga l6puks pead ikka valima, niiviisi ei jaksa keegi. mitte, et mu kodu nyyd siin oleks, kodu on ikka valgel t2naval, lihtsalt mind m6neks ajaks seal enam ei ole. see on selge, praegu olen siin, homme olen kusagil teises paigas ja kesteab kuhu l6puks n6nda v2lja v6ib j6uda, minu meelest on p6nev igatahes.
naljakas et juba on veebruar, varsti m2rts, siis ongi kevad. whoooaaaaa, kevadvaheajaks on mul niii kihvt plaan, lihtsalt l6bus. kirsiga teeme hipitripi nicesse. huuuh, see k6lab juba nii ilusasti, et rohkemad s6nad oleksid ebavajalikud.
ja muidu, muidu olen ma hirmus 6nnelik, ma ei teagi, kust see tuleb. selline yleyldine rahuolu, mulle lihtsalt meeldib oma elu. ja ma ei oska tunda ega m6elda, et kellegi teise elu on parem ja ilusam. igayhel ikka oma ja omateha, milline see on.
t2itsa m6ttetu postitus. j2tkan oma higher order partial derivatives'ide harjutamisega.
olgenummiksid ikka, oma blogi j2tan tasapisi unarusse, t6en2oliselt tuleneb see aju parema poolkera taandarengust, aga no mis sa ikka. kes see jaksab koguaeg areneda, m6elda, muretseda ja nuriseda.

ütlemata frustreeriv on aeglaselt ja piinarikkalt, samas järjekindlalt ennast kaotada.
kontsentreeritus hajub, ise hajun, mõistus ei taha enam funktsioneerida nii nagu peaks, ja tunded on ammuilma suur segapuder.
tõenäoliselt on olemine praegu selline, sest juba liiga kaua tundus, et ma ei oskaks antud hetkes oma elult muud midagi soovida. aga selge on see, et tegelt ei rahuldu ma ju kunagi sellega, mis on. ja kui ma nüüd-kohe ja praegu ei saa toimida nõnda nagu ihaldan, tekitab see minus läbikukkumise tunde. ja see ei ole aktsepteeritav.
ühesõnaga, viimasel ajal pean endale vägisi meelde tuletama oma unistusi, et ma teaks, et kõik pole veel kadunud, kuigi tunne on küll sihuke. samal ajal tundes ennast tean ma, et ma toodan ja mõtlen selle deboriga täiega üle, aga see ei pruugigi nõnda halb olla. sest mingil hetkel saab mul sellest jogamajandusest siiber ja ma võtan end käsile ja teen kõik need ammutahetud asjad teoks.

muidu, üldiselt on elu lõbus olnud, aga ma ei taha sellest rääkida, sest see, et ma ennast kaotama olen hakanud, on tingitud sellest, et lõbus on olnud liiga palju. imelik on nõnda ju öelda. sest et vana hea, "naudi elu" ja "millal siis veel, kui mitte praegu" ja blabla, kõike seda ma usun. aga minu enda jaoks on piirid väga selged, mis hetkest saab siirast ja süütust lõbusolemisest mõttetu tühjalask. ja tühjalask on lollus. tühjalaskmist ei viitsi ega taha.

alicia keys on täielik supernaine, for reals. lüürika on veidi sisutu, aga, mmmm, kuulan ja sulan.

alicia keys - if i ain't got you.

jõulud on peetud, sünnipäev ka ja 2010 on kohal. kodu on armas ja soe ja kodu on ikka oma kodu. inimesed omas kodus on need, kes selle omaks koduks teevad, selge on see.
siiin tagasi olla on kuidagi vastuoluline, mida ma kartsingi, nagu enne jõule koju minna oli vastuoluline. aga samas ma händelin, ja ei lase neil segastel emotsioonidel oma tegemisi praegu juhtida, sest eksamid ju tulevad, praegu on kindlasti see paar nädalat, mil tuleks vähemalt korraks mõelda peaga ja mitte südamega. las süda puhkab natuke.
aga minu esimene reede siin oli lõbus. sain teodoraga kokku, hängisime stagsis ja tema ühika köögis, siis mõtlesime kinkile minna ja vanu häid aegu meenutada, aga see oli mingine hädine kinki ja hädisele peole me minna ei tahtnud. aga lõppkokkuvõttes, käisin ma hoopis whitehouse's mingisel jogal räpipeol, ma usun, et see on võrreldav tallinna kohaliku hollywoodi selle, mmm, mis see on nüüd, reedeti on seal vahel mingi räpipidu, kus ma kunagi käinud pole. aaaa, bad jam?! tegelt ma ei tea, eilne whitehouse samas oli kohati isegi tore (vist hoopis umbes nagu check 1,2), kontingent vahva, kui välja arvata see üks imelik jörm, kes oma breakdance'i liigutusi keset tantsuplatsi järjepidevalt eksponeeris. ta oli veidi naljakas karakter. aga mark ja billy ja jojo olid nummikad, ja see üks tüdruk ka, kelle nime ma ei suuda spellida.
ja täna käisime asdas toitu poodlemas. seisin 40 minutit järjekorras, üks ebaõnnelikemaid valikuid minu elus oli selle kassa kasuks otsustamine, kus see pliks oli veidi ajuäbarik ja ei saanud oma kassaaparaadiga üldse hakkama. aga see selleks, poiskad ootasid mind kenasti ära ja aitasid mu toidukilekottegi tassida. nummiks.

nüüd passin siin kodus, kohe peaks õppima, alustuseks oma linear algebra lecture notes'id korda tegema, et siis homme saaks korralikult seda lineaaaralgebrat õppppida ka.

uuuuu, üüüü, hurrrrraaaaaaaaaaaaaaaa.