nii on vist moodne, et kõigepealt teavitan blogi sellest, mida ma parasjagu söön. jäätist
kodus internet ei tööta, aga siin töötab, siin on üldse päris mõnna.
leidsin omale southamptonisse mingise korteri, see on küll veits kallis, aga vähemalt koolile lähedal ja vähemalt korras ja viisakas. ehk siis jeeeei, i has it.
nüüd oleks raha kõige selle jaoks vaja ka leida ja siis peaks hakkama inglisekeelset erialast kirjandust lugema, sest et ega seegi vist elu lihtsaks ei tee, aga natuke aitab ikka.

tallinnat armastan ma viimasel ajal ütlemata palju, niiviiisi, et vahepeal saan paariks päevaks kuskile metsa või teise kohta ja siis olen jälle siin. igapäev, linnnnn, vanalinn, melu ja elu. ma armastan seda, niiviisi, et see on tasakaalus, melu ja rahu, elu ja melu. melu ei ole elu, rahu on elu, kirg on elu, melu ei ole kirg. kirge ei tohi melu sisse ära kaotada. ma räägin alati ühtedest ja samadest asjadest.
eile oli rõõmus ja hea, päevane ema bläkk, no see selleks. aga õhtu, linnahall ja linnahalll, tervitan ennekõike erinit. sest et see on tore, et sa lõpuks saad reaalselt ikka tuttavaks ka inimesega, keda sa tegelikult tead ja tema teab sind ja kõik tuttavad on ühised ja teid aetakse alalõpmata sassi, aga sa ikkagi ei ole ta tuttav. siis oli lege protestihäng, aga mihklil oli sünnipäev. ja eri lömastas mind veidi. aga paula, paula. järgmisel suvel me naerame koos palju. me näeme ja elame. seda me teeme. aga enne läheme me mõlemad uk'sse kooli. ja siis sõime matuga vabakal burksi, niii äge. anty-gravity, siin sa ju oledki.
täna lähme kirsilllaga mihkli sünnipäevale mustakale. rõõmus.

pink on üliäge. dear mr president ja glitter in the air, vahelduseks võib ju poppi ka kuulata.