hiilgav isolatsioon. nagu inglismaa enne ja usa pärast esimest maailmasõda. ajalugu näitab, et see on edukas, usun, et toimib ka praegu.
kodus on mõnna. ilmselgelt liiga palju kohvi ja muid hambaid-koledaks-tegevaid aineid. aga missiis. kodus on mõnus. loomad pole mind veel tigedaks ajanud. nad on ainukesed, kelles ma pettunud ei ole.
muidu on ikka, terve maailma peale solvunud ja pettunud, või misasja, inimestes ikkagi pettunud. aga sellest pole tegelt hullu. ma toimin iseendaga kahekesi ka päris hästi. õues on ilus, siis ma hoopiski õpin rõdul. teate küll, värske õhk teeb tervisele head. ja mõistusele. ja südamele. sellesse ma usun. suvi on käegakatsutav. reedest algab mu suvi. päriselt ja ametlikult. ma endiselt panustan kõige ägedamale suvele.
ja mmm, muud nagu polegi. midagi ei toimu, midagi ei toimi. või no, mina, mina toimin. siinsamas kodus, üksinda, sest kass ja koer ei lähe ikkagi pärisseltskonnana arvesse. mis üldse läheb pärisseltskonnana arvesse? mis üldse on päris? aga mis õige on? kas päris on õige? diiplus võtab võimust.
paar päeva, paar õhtut olen tundnud ennast õigesti. vahelduseks. see on mõnus. ma mõtlen pärispärisõigesti, nagu ma ei tea, vikerkaare-peal-õigesti.

ahpolemulleseda õigestijuttu vaja, teile ka mitte.

metallica rocks my world. täna