Saturday, December 29, 2007

ma olen ikka jubelaisk olnud.
aga ükskord oli üks tädi. lubasin, et tädi ja situatsioon veel jõuavad mu blogi.
tegelt on jutt vist saku kohta üldse. sakus lihtsalt ongi siuksed tädid.
sõitsime millalgi öösel taksomasinaga sakku. mul oli koledasti vaja hambaharja. otsustasime minimarketist läbi minna. minimarket on see väike putka, mis 24 tundi lahti on.
otseloomulikult oli minimarketis kõik pime ja sellest, et see ööpäev läbi lahti on, polnd haisugi. aga siis me mõtlesime, et äkki tädi magab seal sees. ja hambaharja oli ju vaja. coca't ka. koputasime aknale. veel ja veel ja veel. ja siis tuli mingi tädi kuskilt parklast. koristas vist seda ja oli kuri, et mida me peksame. ühesõnaga, sisu oli selles, et seesama tädi, kes müüb putkas igast asju, koristab samal ajal tänavaid ja arvatavasti on kõikide saku perede isiklik lapsehoidja ka.

ma ei tea, muud suurt polegi rääkida.
vaheaja esimese poole olen täiesti lihtsalt tühja lasknud.
viljandi oli vahva. playstation on teemas olnud.
ja vähe kodus magamist. liiga vähe. täna olen kodus. loodan, et homme ka.

kui välja arvata see, et peaks kasulikke asju tegema, on kõik jube hästi.

armastan.

Wednesday, December 19, 2007

valutan pead.
ja mõtlen, et oleks vaja rohkem lugeda.
tundub küll, et koooliga on halvasti.
tegelt on päris hästi.

maaailmasuurim eluiroonia on see, et ma sain geo töö viie. pfff. tööö, mille sisust umbes pooole kohta polnud ma midagi kuulnud. töö, mille ajal ma pea laiali otsas kooli peal ringi jooksin ja otti otsisin, et moodle'isse (meie kõigi arm) sisse saada, sest ma olin oma parooli ära unustanud. ja töö, mille ajal mu arvuti pildi eest viskas. ja töö, mida ma ikkagi üldse ei osanud.

praegu on jõulueelne rahutus. emmele on kink olemas. ma ei salli kingitusi. jõulukingitusi. neid mingeid asju. raamatud on siuksed asjad, mida võib kinkida siis, kui tuju tuleb. üldsegi peaks inimestele rohkem pühenduma ja lihtsalt niisama vahepeal kingitusi tegema. selliseid väikseid ja isetehtud ja selliseid, mis loevad. mitte mingeid dušigeelide jõulukomplekte.

eile käis joosep noortekohvikus. väikeseid tüdrukuid oli palju ja nad panid mu pea valutama. siiamaani.
aga joosepit oli hea näha. tõesti oli. sellesmõttes, et ma võibolla pole teda ammu näind, aga mu silmis on tast täitsa suur inime ssaand. see on vahva.
ja kihvt.

olks. ja siis sellega on niiviisi. et mul pole üldse päris kindlust. sellist täielikku kindlust või teadmist, et ta igal juhul olemas on. mkm, ei ole.
samas tahaks seda,. ja üleüldse. kuidagi on nii, et ma ei teagi.
ma ei teagi. tegelt on oluline.

trallalalalaa.

Monday, December 10, 2007

tunnen äärmist vajadust kirjutada.
lugemisevajadus on rahuldatud.

täna oli emotsiooooniline päev. hommik oli tuim, nagu ikka.
kool oli ühtaegu igav ja rõõõmus. rõõmus ja igav, tobenaljakas ja liiga tõsine. kõike korraga.
kehaline oli lihtsalt kole.

peale kooli oli mõnna stockmann, tõsine vajadus raha järele ja viienda korruse resto.
peale stockmanni oli kodu. üritasin teha ebsi kodutööd, milles seisab siiani umbes kolm rida.
johann joonistas monkeysid.
siiis oli niiisama tühilask.

ja siis tuli maaailmahalvim tunne üldse. see tunne on see tunne, kui sa oled kellelegi midagi mõtlematult halvasti öelnud, midagi, mis pole sinu asi. samas midagi, mis on sinu silmis endiselt valus tõde. ja see keegi on sulle oluline.
see keegi on see, kellega tunned, et praegu ongi hea. mitte, et saad alles hiljem aru, kui hea oli. temaga saad kohe aru, et hea on.

pläraläraleeeeenu ja muud kohutavad.

Saturday, December 08, 2007

mu pleieri vasak kõrvaklapp läks katki. see on kõige halvem asi, mis üldse juhtuda võib. eriti parasjagu, kui sul üldse raha pole. ja raha olematu eksistents on ka halb. ma pole miski suuur materialist, aga vahel on küll tunne, et tahaks hulllult palju raha omada.

täna käisin bondi kontserdil. emotsioon oli minimaalne, tühi kommerts ja muud ei midagi. kuigi nainepadar laulab päris hästi. ja ega meespadarilgi viga pole. kaspar sõidab meeespadari mustangiga. misasja?!

enne kontserti tudusin kodus. enne kodu tudusin ruve diivanil. enne diivanit tudusin nats nk's. enne nk'd bailalailatasin patarei vanglas. rebastepidu. väga veider sündmus. enne patareid ma ei mäletagi. olin vist hetkeks jälle ruve diivanil. ei tudunud. sain tuttavaks eriniga. tema mind juba enne tundis. ka veider. aga üsna tüüpiliseks saav. enne diivanit oli hunt. suitsuruum. jälle. siimkaarelkaiabrita ja ovkooors, süda kirsi. üsna sisutühi oleng. korraks hüppasid läbi kostja ja maris ja enne seda oli natuke mikku ka. enne hunti oli kodu ja peavalu.

jupikesi esseest.

~mees, keda imetlen, on vaba. vaba oma mõtetes, tunnetes ja otsustes, vaba kompleksidest ja ihadest, sõltumatu teistest. mees, kes ei ole aheldatud ühiskonnanormidesse, olles sealjuures filigraanselt viisakas ja etiketiteadlik. mees, kes näeb maailma tervikuna, on piiritu mõttelennuga, jäädes sealjuures alati kahe jalaga maa peale. mees, kelle arvamus ei ühti sageli üldsuse omaga, kuid on vaieldamatult autoriteetne. mees, kes on võitja isegi siis, kui kaotab.

mees, keda imetlen, on mees, keda kardan, austan, vihkan ja armastan üheaegselt. meest, keda imetlen, ei ole ma veel kohanud.~

kopipeistisin siia mõned kokkuvõtlikumad laused.
no igaks juhuks.

temaga on rohi rohelisem ja teavas sinisem. kui kevad oleks.

terehommikust!

Sunday, December 02, 2007

Birds
Birds

This is not a cornhusk doll
dipped in blood in the moonlight
Like what happen in America

This is us our eyelids snagged
dipped in mob in the daylight
Like what happen in America
***

scott walker - clara


scott walker on võibolla eriti paljudele eriti tundmatu nimi. eile oli temast ja ta loomingust dok. rahvusraamatukogus. inimesi oli hästivähe ja uni tuli ka peale. aga kogu krempel mõjus siiski hästi. mulle vähemalt. scott walker on geenius ja natuke peale ka. armastan geeniuseid. kuigi nendega on vahel raske.

täna on nats vässsu ja badhairfacefeelingday. sest eile oli pikk õhtu. ja avastasin, et on jubecoool, et ma ei viitsi olla ülevoolavalt sõbralik. kohutavalt tüütu oleks. oluliselt targem ja mõnnam on lihtsalt vait olla, kui midagi olulist või vajalikku või mõistlikku nagunii öelda pole. eriti kui pole omade inimestega. sest ma ei jaksa väga uuusi tutvusi eostada. oooei. ei jaksa.
kaspar on uskumatult naljakas tüüüp.
kirsi on süda, isegi, kui ta purjus on.
anne on süda, isegi, kui ta töööle siissse magab.
johann on süda, isegi, kui ta mind oma muuuusikateadmistega omab.
emps on ka süda, isegi, kui ta vingub.

tsauka.