te ise ka ei usu, kui halb on.
joon apelsinimahla. mis tegelikult ei olegi apelsinimahl, vaid keemia.
ostsin odava. raha pole.
õnneks helistas iss ja teatas, et tahab mulle vabatahtllikult veel raha anda.
mis võiks parem olla?!
ei miskit.
sest kõik muu on päris halvasti.
taaskord otsustasin, et keskendun koolile.
ega lase end muudest mõtetest häirida.
sest esiteks jääb kool tahaplaanile.
ja endal on ka halb ja valus.
täna on valus.
ma ei teagi miks.
kurk on ka valus.
tegelt tean küll, aga ma ei ütle.
kooolidebor on suur. motivatsioooni pole.
ja kui motivatsiooni pole, ei ole mõtet tegeleda.
ma näen siin probleemi.
isegi inimesed ei motiveeri mind kooli minema.
milllest on kahju.
aga muid inimesi ju ka ei ole.
annne on, igatsen teda.
ja piret ja paula on ka kaugel.
ja kirsi. näete, mis.
poiss-tüdruk sõprustest ei tule suuurt midagi head välja.
tegelikult armastan oskarit, kinku ja timot ka. njäu.
ma pole üldse õnnelik.
need on need valed unistused, kurat.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

8 comments:
kuule, loe raamatuid, päriselt
ma isegi aktsepteerin seda soovitust, kui mõistlikku. aga ma loen raamatuid. kogu aeg. või no, nii palju, kui aega on.
noh.. a siis kuula muusikat hoopis,
või mai tea kõik on peas tegelt kinni ikka lõpuks. oletubli
muusikat on nagunii. aga ta on koguaeg.
teater mõjub hästi.
no ytleme nii et muusika on küll koguaeg aga erinevateks aegadeks on erinev muusika (:
jah, eks sul vist õigus ole.
mu debor läks juba nagunii üle. need käivad mul hooti.
no hästi, tublitüdruk.
üritan.
Post a Comment