geograaaaafia gammib ära.

ja ma ei tea, asjad on nats käest ära. kkõik asjad ei ole. mõned asjad on.
kirsi-kaarel-kink õhtu oli eile. kirsi on ingel, kink on lav lihtsalt. ja kaarel oli tõeliselt numsik.
neid oli hea näha. nagu ikka. hunt on ka mõnna. nagu ikka. kuigi suitsuruum mulle nii sümpaatne ei olnud.
enne hunti käisin kinovilmi vaatamas.
"paprika". jaapani anime.
stabiilselt cool oli. ma pole mingi multikasõps väga. välja arvatud need hommikused terevisooni lambamultikad. aga see mulle meeldis küll ka.

ja siis enne kino magasin kodus päev otsa.

ja enne seda oli ohlongnight.

ja nüüd tulin jälle kinovilmilt. ei olnud anime täna. oli mingitest brasiilia räpitsikkidest.
mitte eriti südantlõhestav.

ei viitsi kirjutada.

pühendused: anne, kirsi, kink, kaarel, johann, heidi, ingrid.

muah.

I never love nobody fully
Always one foot on the ground
And by protecting by heart truly
I got lost
In the sounds
I hear in my mind
All these voices
I hear in my mind all these words
I hear in my mind
All this music
And it breaks my heart
It breaks my heart
Breaks my
Heart
Breaks my heart

tahtsin kirjutada siia us'i lüürikat. sest et see kummitas mind. aga enam mitte. ja tuju läks üle.
täna on nk päev. tööl on ikka jube nüri olla.
aga liisu on siin ja toriseb. ta on vähemalt siin.
kassaaparaat ei tööta. ja uun ei tööta. kuigi mu meelest töötavad. naljakas.
mu meelest on üldse palju asju teisiti kui tegelt.

arvan, et johann on mu maaailmapääastja.
ma loodan, et see pole see asi, mis minu meelest on ühtemoodi ja tegelt on teisiti.

mul on maailmapäästjaid veel. aga ma ei jaksa neid nimetada. johann saab erilist tähelepanu lihtsalt sellepärast, me hängime taga palju viimasel ajal.

aga olks. muud ei olegi. nk ja teised rockz my zockz off.

tähendab muud on ka. täna on mingi natsdebor päev. sestet, sestet, ohh, palju asju on.

seeyalateralligator.

eile hakkasin kirjutama uut post'i. pooleli jäi.
ja ei oleks üldse hea hakata eilset asja edasi kirjutama.
see on umbes sama, et ei joo coca't, mille sa eile ostsid.
kuigi ma alati joon.

ma ei jaksa üldse palju kirjutada, kuigi ma tahaksin. aga ma üritan siis vähemalt ükskord elus lühidalt teha. mu nädal:
teisipäev. reaali poiss. ajalookonverents.
kolmapäev. füüsika kontrolltöö. nk. lasnamägi. johann.
neljapäev. logaritm. hunt. kirsi. viik. kirsi.
reede. pressiteated. nk. korvpall. karja kelder. ebs. reklaam. ülelask. rockkofe. kristiine. anne. puzzle. anne. takso. vanalinn. dimaandresmats. johann. vanalinn. johann. katusekorter. katus. johann. külm.
laupäev. uni. uni. uni. söök. johann. ülelask. kadriorg. külm. film. film. film. uni.
pühapäev. iss. sadam. kindad. bussijaam. kohv. virukeskus. mikk. johann. kirsi. viik. kirsi. kirsi. apelsinimahl. kirsi. viik. viru keskus. johann. mikk. toit. toit. toit. buss. kodu.

kuidagi üksluine.

minu jaoks ei ole mingit seletust ajaühikute liiga kiirele kulgemisele.
siis eriti, kui ma voodis vedeledes arvutis passsin ja kommi söön.
mitte midagi olulist nende 5 tunni jooksul ära ei tee, aga aeg läks nagu zipsti. nagu ikka.
ja tavafüüsika seda ei seleta. metafüüsika ka mitte. vaid kõrgem filosoofia ja ufoteadus.
neid ma ei oska.
ma avastasin, et on inimesi ja asju, ja muusikat ja muud kunsti, milles on teatud võlu. nad ei pruugi mulle meeldida, aga neis on võlu.
natukene salapärane võlu. näiteks lugu "one", mulle üldseüldse ei meeldi see joe cockeri esituses. armastan seda mary j. blidge'i ja U2 kooskõlana. aga joe cockeris on midagi, mis annab sellele loole kummalise võlu.
või näiteks sattusin nädalavahetusel mingit veidrat filmi vaatama etv'st. jõudsin alles poole pealt ja ei tea filmi nimegi. aga sisuliselt mulle see film niivõrd-kuivõrd ei meeldinud. mulle ei meeldinud hugh grant'i osatäitmine ega see tegelaskuju, keda ta mängis. ta mulle üleüldse näitlejana väga ei istu. aga tema kehastatud tegelasel oli see sama kummaline võlu. mis tekitab kuidagi vastandikke emotsioone.
mu motivatsioon on tagasi.
alates neljapäevast on kõik taas ülesmäge.
väikestes asjades on midagi. elu ilusad pisiasjad.
markus räägib, et tema päev läheb korda siis, kui ta hommikul terevisioonist seda lammaste kütekütemultikat vaatab. minu tuju läheb ka siis rõõmsaks.

üldse.leidsin minu ja anne filmiproduktsiooni.



olgu.
adidasbandidas, babes.

IV korrus.
maalisaal
"vaikne muusika.
wolfgang amadeus mozart'i 23. kvartett, I osa allegros.
osades ülle kaljuste, guido kangur, ain lutsepp, elina reinold.
lavastaja priit pedajas.
esietendub mikk mikiveri 70. sünniaastapäeval, kellele see lavastus pühendatud on.

sain kutse kahele eelnimetatud etendusele "vaikne muusika".
huuuh. teater on mu kirg, vajalik kui hapnik. elueliksiir.
teater on. teater võiks mul tihedamini olla.

oli esietendus vaid kutsetega külalistele. saal mahutaski ainult mõnikümmend inimest.
ühesõnaga palju prominente oli kohal.
ja lavastus ise oli kvaliteetne. konkreetne ja mitte laiali valguv.
mulle meeldis. oli süngel teemal, aga mitte sünge.
eesti näitlejate raudvara ja klassika on mulle sümpaatne.

enne teatrit käisin emmega (kes mind eile üle lasi) poodlemas.
või no, mis poodlemas.
ainult ühes konkreetses poes konkreetseid asju ostmas.
uuuusi papusid mulle. sest vanades on tallas auk sees.
oota, kohe otsin oma uutest tossudest pildi.

minu tossudest ei ole kusagil pilti.
isegi mitte dc ametlikul leheküljel.
mis on tore, sest järelikult pole mingi massivetoodangus olnud.
nats on rooosat. mis mind algul häiris. aga tegelt on ok vist.
müüüüja oli exitis tore!
väga.
oli situatsioon, et kassaaparaadi display näitase meile summat, mis oli üle saja krooni väiksem, kui sildi peal oli tossudel. ja siis ema oli: "näe,matleen, hooopis odavamad on!"
ja müüja: "ei, ma tegin allahindlust."
tüüüp lihtsalt tegi meile allahindlust. jubetore.
lähen teinekordki.
nagunii lähen.

tsau.

te ise ka ei usu, kui halb on.
joon apelsinimahla. mis tegelikult ei olegi apelsinimahl, vaid keemia.
ostsin odava. raha pole.
õnneks helistas iss ja teatas, et tahab mulle vabatahtllikult veel raha anda.
mis võiks parem olla?!
ei miskit.
sest kõik muu on päris halvasti.
taaskord otsustasin, et keskendun koolile.
ega lase end muudest mõtetest häirida.
sest esiteks jääb kool tahaplaanile.
ja endal on ka halb ja valus.
täna on valus.
ma ei teagi miks.
kurk on ka valus.
tegelt tean küll, aga ma ei ütle.
kooolidebor on suur. motivatsioooni pole.
ja kui motivatsiooni pole, ei ole mõtet tegeleda.
ma näen siin probleemi.
isegi inimesed ei motiveeri mind kooli minema.
milllest on kahju.
aga muid inimesi ju ka ei ole.
annne on, igatsen teda.
ja piret ja paula on ka kaugel.
ja kirsi. näete, mis.
poiss-tüdruk sõprustest ei tule suuurt midagi head välja.
tegelikult armastan oskarit, kinku ja timot ka. njäu.

ma pole üldse õnnelik.
need on need valed unistused, kurat.

haige olen.
shallalalalalaaaaa.


my fav girl.