eile oli pikk ja sisutihe reede. sellepärast istungi laupäeva hommikul arvuti taga, et kõigest kirjutada. muidu unustaks hiljem ära.
kõigepealt kool. sõin kogu aeg ja hästi palju. ja see kaamli ülesanne! siis oli märgiaktus. igav. aga mul on siiiski ägedaim retsija. bueno.
peale kooli ossu ja robiga virrrrrrrrrrru (nagu ikka). seal sain elari ja hediga kokku. elari kammis suht ära. aga hedi on minu oma. minu kallis. minuminuminuminuminuminu. ja siis oli see tuttavatebuum, millest ma ei viitsi rääkida, aga mis väsitas. ja turvamiis süüdistas mind roberti ahistamises, fun. hakkasime koos hediga koju minema. bussis rääkisin ta surnuks. jõudsime minu juurde ja mul tuli meelde, et mu ema oli hommikul koolis mu võtmetel järel käinud, sest ta unustas enda omad sisse. SEEGA ei olnud mul kodu võtmeid. ja külm oli. õnnneks tuli kohe see kuri postiljonipapi, tänu kellele me vähemalt koridori saime. helistasin emale, ta tõi võtmed ja kõik lahenes.
siis see ülejäänud, mis vahepeal toimus, pole oluline. ainult hedi. ja umbes veerand 7 (ehk siis 15-minutilise hilinemisega) jõudsin kalevi halli. väike meik ja sooojendus ja siiis SALSAAAAA!. minul isiklikult õnnestus kõik, muidu oli selline tavapärane esinemine. ja atlantist tegime ka. kaks korda isegi. ja jana lukjanova on lihtsalt kõige ilusam võimleja. ja mina sain ka nii armsa komplimendi tartlastelt.
hmm. siis oleksin ma plaani kohaselt pidanud minema kadri sünnipäevale, mida ma teha ei viitsinud, instead läksin huukasse. erge, paula on kuidagi jälle nii lähedased. imelik. siis tekkis huukas ka tuttavatebuum. ja erge oli natuke kuri kõigi nende alaealiste pärast, kes magamistoa olid vallutanud. mina sel teemal kaasa rääkida ei saa.
läksime ära. erge, paula läksid koju. ma kadri juurde. ma olin nõus sinna minema tingimusel, kui kristjan mu öösel koju toob. nii oligi. marie istus mu süles terve tee, sest ma ei mõista, mis mõte on osta kahekohalist autot. duuh.
aga kadri juures. ma olin äärmiselt väsinud. mingisugune partymood oli isegi olemas. aga jalad ei kandnud ja silmad vajusid kinni. ja sõin hästi palju jälle. ja tegelikult oli seal armas. evaga sai zõpzipilte. ja robi ja madis ja kõikkõikkõik olid kuidagi armsad ja hoolitsevad. aitäh teile, muskad.
ühesõnaga siis kristjan tõi mind koju ja ma läksin magama. nüüd ärkasin ja elu on ilus. emme tegi pannkooke ja päike paistab. ja kõik on nii nagu olema peab. (siinkohal tervitaks kostjat, mikku, handot ja jopit)
tsäo.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment