tere. minu nimi on tühikoht.
miks ma endiselt usun, et äkki on see siiras?
äädööd.

ma armastan inimesi. häid inimesi.
ma armastan inimesi, kes elavad õhust ja armastusest.

retsimine kulgeb mul rahulikult. mul on endiselt ägedaim retsija. õnneks on ta piisavalt pohhuist (umbes samasugune kui mina), et ta ei viitsi minu piinamise nimel vaeva näha. ühesõnaga, ma ei ole kellegi ori. pigem teeme niisama koos nalja. näiteks täna otsustas vahur mind lakkuda. mina lakkusid selle peale kristelit. kihvt, mulle meeldib nii.

täna on see üks lugu, mis aina kummitabkummitabjakummitab.

Imagine there's no countries,
It isnt hard to do,
Nothing to kill or die for,
No religion too,
Imagine all the people
living life in peace...

You may say I'm a dreamer,
but I'm not the only one,
I hope some day you'll join us,
And the world will live as one.

kas ei ole ilus? mul on kõhus liblikad ja sipelgad jooksevad selja peal, kuulates seda ikkajajälle.
palju ilusaid mälestusi, palju ilusaid sõnu. on küll ilusaid hetki, mis teevad elu elamisväärseks.

kõige selle juurde käib see pilt.


üks on kaugel, aga ei kao mitte kuskile. ma hoian temast kinni. oluline.
teine on nii lähedal, aga võib märkamatult kaduda. oluline.
kolmas on ja jääb. tema ongi minu.
armastan.

mul on valed unistused.
simple as that.

juba kolmandat laupäeva järjest avastan end üksi öösel koju kõndimast. lihtsalt mingil hetkel käib plõks, kõik viskab üle, võtan oma seitse asja ja tulen tulema. kõrvas on mainstream, silmas vaheldumisi õnne-ja kurbusepisarad.
ma ei tunne end ära. kuhu on jäänud see enesekindel matleen, kes elab ainult endale ega hooli teiste arvamusest? ma elan teistele. olen unustanud kõik, mis mulle kord oluline oli.
täna olid komeedikommid. ja saladusliku info buum. kostja on hea.
ma kardan oma ema pärast.
ja nutan isa pärast.
ja nutanjanutanjanutan. ma ei taha enam mitte midagi. ei taha enam naeratada ja särada.
aitäh henri, et sa aitasid mul mõista, et mul tõepoolest ongi valed unistused.

eile oli pikk ja sisutihe reede. sellepärast istungi laupäeva hommikul arvuti taga, et kõigest kirjutada. muidu unustaks hiljem ära.
kõigepealt kool. sõin kogu aeg ja hästi palju. ja see kaamli ülesanne! siis oli märgiaktus. igav. aga mul on siiiski ägedaim retsija. bueno.
peale kooli ossu ja robiga virrrrrrrrrrru (nagu ikka). seal sain elari ja hediga kokku. elari kammis suht ära. aga hedi on minu oma. minu kallis. minuminuminuminuminuminu. ja siis oli see tuttavatebuum, millest ma ei viitsi rääkida, aga mis väsitas. ja turvamiis süüdistas mind roberti ahistamises, fun. hakkasime koos hediga koju minema. bussis rääkisin ta surnuks. jõudsime minu juurde ja mul tuli meelde, et mu ema oli hommikul koolis mu võtmetel järel käinud, sest ta unustas enda omad sisse. SEEGA ei olnud mul kodu võtmeid. ja külm oli. õnnneks tuli kohe see kuri postiljonipapi, tänu kellele me vähemalt koridori saime. helistasin emale, ta tõi võtmed ja kõik lahenes.
siis see ülejäänud, mis vahepeal toimus, pole oluline. ainult hedi. ja umbes veerand 7 (ehk siis 15-minutilise hilinemisega) jõudsin kalevi halli. väike meik ja sooojendus ja siiis SALSAAAAA!. minul isiklikult õnnestus kõik, muidu oli selline tavapärane esinemine. ja atlantist tegime ka. kaks korda isegi. ja jana lukjanova on lihtsalt kõige ilusam võimleja. ja mina sain ka nii armsa komplimendi tartlastelt.
hmm. siis oleksin ma plaani kohaselt pidanud minema kadri sünnipäevale, mida ma teha ei viitsinud, instead läksin huukasse. erge, paula on kuidagi jälle nii lähedased. imelik. siis tekkis huukas ka tuttavatebuum. ja erge oli natuke kuri kõigi nende alaealiste pärast, kes magamistoa olid vallutanud. mina sel teemal kaasa rääkida ei saa.
läksime ära. erge, paula läksid koju. ma kadri juurde. ma olin nõus sinna minema tingimusel, kui kristjan mu öösel koju toob. nii oligi. marie istus mu süles terve tee, sest ma ei mõista, mis mõte on osta kahekohalist autot. duuh.
aga kadri juures. ma olin äärmiselt väsinud. mingisugune partymood oli isegi olemas. aga jalad ei kandnud ja silmad vajusid kinni. ja sõin hästi palju jälle. ja tegelikult oli seal armas. evaga sai zõpzipilte. ja robi ja madis ja kõikkõikkõik olid kuidagi armsad ja hoolitsevad. aitäh teile, muskad.

ühesõnaga siis kristjan tõi mind koju ja ma läksin magama. nüüd ärkasin ja elu on ilus. emme tegi pannkooke ja päike paistab. ja kõik on nii nagu olema peab. (siinkohal tervitaks kostjat, mikku, handot ja jopit)

tsäo.

tahtsin öelda, et täna on kõik hästi.
missiis, et mul sinised silmad on ja mitte tumepruunid. missiis, et mina pole see kõige olulisem.
ma ei ole maailmanaba ja ei tahagi olla.
tegelikult täna on mul kuidagi süümekad. ma olen vist kõige kehvem sõber üldse. aga ma armastan teid, tibud. lihtsalt tänase päeva ma pidin temale pühendama. andke andeks.
homme saab minust rahaboss. pole oluline, et ma terve ülejäänud kuu rotin jälle. oluline on, et sel vädalavahetusel olen ma rikas. yeah!

They come from every state to find
Some dreams were meant to be declined
Tell the man what did you have in mind
What have you come to do?

No turning water into wine
No running while you're in the line
I'll take you to the purple sign
You see these lights are blue

Come'n get it, lost within the city limits
Say goodbye, cause they will find a way to trim it
Everybody lookin' for a silly gimmick
Gotta get away, can't take it for another minute

This town is meant to mend things
Just look at what the cover reads,
So high, it's only promising
This place was made on you

Tell me baby, whats your story?
Where you come from, and where you wanna go this time?
Oh, tell me lover, are you lonely?
The thing we need is never all that hard to find
...
tänane lugu.
olge kõik ilusad. ja jah, mu blond, mõned jäävad.
tsäo.

natukene reaalsemat juttu ka.
reedest me enam ei räägi. aga tolle päeva mittedebor märksõnad on kamilla, erge, henri. ja kõikseemuu.
laupäevlaupäev. koristasin ja kraamisin kodus päev otsa. merka astus läbi. see oli armas. vahetasime kotte. emme tegi mu seeliku korda.
ja vhuppiduu. erge sünnipäevale. viru tänavalt võtsin veel roosi ja kindlal sammul huuka poole. seelik oli seljas.
ma ei viitsi praegu pikalt kirjutada. huukas oli jahjahjahniiitore. (ainult mõni suutis mõttetult solvuda.) õhtu ilusate inimestega. oskar on mu kõigem. ja kink ja henri on ka olulised.
holger ja risto on endiselt holger ja risto. vedasid mu hollywoodi. holger ise ei saanud sissegi.
klubid pole siiski minu jaoks. ma ei kannata, kui kiimas mehed käivad ja vahivad, käperdavad. väkk. kuidas saab keegi seda nautida?!?
eniveis, jõudsin millalgi öösel koju. olin kurb ja külmunud.
eks ma sellest räägin pikemalt teinekord.
ja täna oli tartu. eesti võimlemine pole absoluutselt kuskile arenenud. must masendus. mitte mingisugust järelkasvu. ainult piruett ja veelkord piruett.
tegelikult mulle meeldivad meie pubekad trennitsikid. vähemalt palju kisa ja nalja.

adidosbandidos.
minu ilusad.

mul on kõik ja mitte midagi.
see tuuleiil tuli. või meisterdasin selle ise.
ma ei suuda isegi kirjutada. ei suuda. ei tea. ei taha enam.
sest midagi ei ole.

why the fuck do i care?

ta ehitab vaikselt mu maailma taas üles.
aga hästi aeglaselt ja ebakindlalt.
iga järgmine tuuleiil võib selle silmapilguga varemeteks muuta.

põhiteema on eyp.
aga kuna ma pole ammu bloginud, siis ma alustan reede õhtust. kamilla ja kirsi on lihtsalt supertüdrukud. pole ammu nii siiralt lõbus olnud. missiis, et meil maailma suurim debor oli, me naersime selle üle. ja kondenspiim ja kõik need head asjad. see õhtu jääb veel kauaks meelde.

ja siis laupäeval algas European Youth Parliament sessioon. seal oli ääärmiselt tore. meil oli parim committe parima chair'iga. uku on suurepärane. jah, ma ei mäleta, kes seda küll ütles, aga seksikas ja tark ja väga hea. nii ongi. paampidu.
jah, inimesed olid seal lihtsalt viis pluss. nalja ja naeru ja palju kompleksivabadust. lihtsalt.
ja siis veel my perfect blonde. elu on ikka üks naljakas keerdkäikude rada. vähemalt minul. kõik algul kättesaamatud asjad tulevad millalgi sinu ellu. jaa, kunagi oli nii e'ga. siis t'ga. ja nüüd temaga. huvitav. aga ma olen selle üle õnnelik. midagigi ilusat. missiis, et see iga hetk jälle kaduda võib. vähemalt mõned päevad sain end väärtuslikuna tunda.

mhmh. mhmh. jah.jah.
musi.