t2na valdab mind tunne nagu beaten with a rock. midagi sellist pole ilmselgelt olnud. aga eile sain vist kylma veits, t62n2oliselt on nats peal ka see lege "kevadv2simus" v6i pigem nagu veebruari-v2simus. (sest et misasi see kevadv2simus on. keegi ei saa kevadest v2sinud olla. seda ma ei usu. muidugi saab olla v2sinud sellest, et t6ine talv on seljataga, aga no misasja. niiviisi v6ib koguaeg leida vabandusi et hirmus kurnatud olla. kevadel pole keegi v2sinud, kevadel on liblikad k6hus ja m6tted pilvedel. voh niiiviisi on, varsti on kevad, siin vist peaaegu ongi juba, aga mitte veel p2riselt).
pealegi on mul pingelangus ka, eile sain oma eksamitulemused k2tte. usu v6i 2ra usu, aga ma ei kukkunud yhtki eksamit l2bi. kuigi samal ajal pole ma teabnyyd mis 6nnelik oma tulemuse yle, sest et see on labane keskp2rasus, aga v2hemalt ma tean, et ma pole kehv. olen k6igest keskp2rane. hea seegi, k6ik me oleme yhel v6i teisel m22ral keskp2rased. ykstapuha kui eriline sa iseendale ka ei tundu, olenevalt keskkonnast oled sa ikka aegajalt keskp2rane. ja mina parema meelega olen 6nnelik selle yle, et ma olen keskp2rane.

"the difference between false memories and true ones is the same as for jewels: it is always the false ones that look the most real, the most brilliant." ooo, kuidas ma armastan salvador dali'd. lihtsalt seda, kes ta oli oma peas. mulle meeldib see. paljude kuulsate (samal ajal ikkagi keskp2raste) inimestega on n6nda, et kuna terve rodu nende m6tteid, tundeid ja muid meistriteoseid on avalikud ja k2ttesaadavad igayhele, sealjuures minusugusele, on nad, olgugi kasv6i praeguseks surnud, kuidagi nii omad, nagu vanad s6brad. salvador dali on igatahes minu s6ber. mulle meeldib see, mis on tema peas.
ja nende m2lestustega on kah n6nda. minu m6tetes tiirleb viimasel ajal palju m2lupilte, k6igest sellest, mis oli enne. mis oli tallinnas, viljandis, kodus. k6igest sellest, mis oli enne minu 20. synnip2eva. ja ma tean, et see k6ik on vaid minu lapsep6lv ja sinnapaika ta j22bki. ma olen r66mus, et see ei olnud k6igest valutu suhkruvatt v6i et minu n2rvisysteem ja enesev22rikus olid piisavalt paigas, et mitte kunagi haledaks emopubekaks saada. mul on t6eliselt hea meel, et minu lapsep2lv oli keskp2rane. t2is noort naiivsust, eneseleidmist, ilusaid tundeid ja valusaid vigu, seega suuri kogemusi. ma usun, et selline lapsep6lv on piisavalt tugevaks vundamendiks, et sellele yks t2itsa aktsepteeritav elu peale ehitada.  
ainult et see juveeliparadoks kummitab veits. ja praegu veel on vist minu maailm t2is v6ltsjuveelidest m2lestusi. aga pole hullu. kyll see filter ajapikku t66le hakkab, samamoodi nagu kogenud silm on v6imeline eristama t6elist kalliskivi mitte nii t6elisest.

massive attack'i paradise circus on kihvt lugu. yldiselt on mu muusikavalik ja kogu see majandus v6rdlemisi nigel viimasel ajal, sest et mu arvuti ei funktsioneeri.

aaa, aga hoopis see, ma olen kyll veendunud, et keegi teist ei vaimustu sellest filmist, a ma ytlen ikka v2lja.
"the secret life of bees". minu meelest on hirmus armas. lihtsalt niisama, kuidagi lihtne ja puhas ja naiivne ja ilus. vahelduseks mulle meeldib kogu selle tohutu 3D v6iduk2igu, suurejooneliste eriefektide ja misiganes t6eliselt oskuslike filmitrikkide k6rval vaadata lihtsalt yht lugu ekraanilt, mis tekitab sinus k6ige puhtama ja siirama emotsiooni, ilma et selles m2ngiks oma osa k6ik see eelnevalt nimetatud ylimoodne cinematography.

k6ige lemmikumaks sotsialiseerumisepaigaks on mulle viimase n2dala jooksul saanud raamatukogu, aga mitte lihtsalt tavaline, vaid vana hea ja kuulus the ultimate hartley library. uhke, eks? veits nerdy ka, aga sellest pole hullu, k6ik siin southampton unis on sihukesed. koolkoolkool ja siis neljap2evad stagsis ja reeded kuskil linnapeal ja laup2eval vabakava. nii on kujunenud kyll, p2ris m6nsss.
veider, koju ei kipu enam yldse. ei teagi, miks. v6i tegelt tean. natuke aega v6id ju pendeldada kahe "kodu" vahel, aga l6puks pead ikka valima, niiviisi ei jaksa keegi. mitte, et mu kodu nyyd siin oleks, kodu on ikka valgel t2naval, lihtsalt mind m6neks ajaks seal enam ei ole. see on selge, praegu olen siin, homme olen kusagil teises paigas ja kesteab kuhu l6puks n6nda v2lja v6ib j6uda, minu meelest on p6nev igatahes.
naljakas et juba on veebruar, varsti m2rts, siis ongi kevad. whoooaaaaa, kevadvaheajaks on mul niii kihvt plaan, lihtsalt l6bus. kirsiga teeme hipitripi nicesse. huuuh, see k6lab juba nii ilusasti, et rohkemad s6nad oleksid ebavajalikud.
ja muidu, muidu olen ma hirmus 6nnelik, ma ei teagi, kust see tuleb. selline yleyldine rahuolu, mulle lihtsalt meeldib oma elu. ja ma ei oska tunda ega m6elda, et kellegi teise elu on parem ja ilusam. igayhel ikka oma ja omateha, milline see on.
t2itsa m6ttetu postitus. j2tkan oma higher order partial derivatives'ide harjutamisega.
olgenummiksid ikka, oma blogi j2tan tasapisi unarusse, t6en2oliselt tuleneb see aju parema poolkera taandarengust, aga no mis sa ikka. kes see jaksab koguaeg areneda, m6elda, muretseda ja nuriseda.