maailm (mis sõna see üldsegist on?!) on nii vastuoluline, et ma olen lõplikult otsustanud keelduda üldse midagi tõsiselt võtmast. peale geniaalsuse. ja niiviisi on hoopiski lõbusam.
tahan lugeda jälle kafkat, aga haruki murakami illustreerib seda ideed ka hästi.
nüüd poen teki alla ja kuulan the streetsi.