mul on täna kõigest siiber. ütelge, mis te öelda tahate, ma ei viitsi nagunii kuulata. võibolla ehk äkki. aga midagi teistmoodi peab öelda olema, midagi, milllele ma varem pole mõelnud. näiteks nagu oleks ma valmis rääkima neist tervest hunnnikust sõnadest ja mõistetest, mida ma täna loodusteaduste instiduuudis kuulsin ja millest ma midagi aru ei saa, keegi võiks mulle natuke selgemalt kogu seda raku ja valgu uurimist seletada.

siiber on mul endast, koolist, ma siinjuures mõtlen kooli kui hoonet ja selle õhkkonda, sest õppimine ei olegi mulle nii vastumeelne praegu. mul on siiber inimestest mu ümber. või no neist otseselt pole, aga nendest emotsioonidest, mida nad mulle tekitavad, on küll siiber. mul on siiber oma toast ja mul on siiber oma arvutist ja mul on vahelduseks kõriauguni iseendast ka.

üldiselt ma turtsun ja torisen, ärge mind tähele pange. täna on lihtsalt halva-ilma-paha-tuju päev.
muidu olen ma päris rõõmus indiviid.

ahjaaa, ja väike rõõm oli ka mu päevas. või no mis rõõm, omamoodi traagika. aga mitte minu traagika. knopkas oli täna geeniuslik müüa. esiteks läksin maksma oma kiirköitja eest. ta küsis peale seda, kui oli selle hinda umbes neli tundi kuvarilt otsinud, et palju see maksab. ma polnd sellest eriti teadlik, aga siis mul meenus, et ma nägin selle juures hinda 6.-, ütlesin talle, et kuus krooni maksab ja panin letile viiekroonise ja kaks viiekümnesendist. tema vaatles veel umbes 2 tundi kuvarit ja teatas, et see kiirköitja maksab siiski 4.50.-, JA SIIS, siis ta võttis selle peale leti pealt minu viiekroonise JA mõlemad viiekümnesendised, pani need kassasse ja andis mulle kroonise ja ühe viiekümnesendise tagasi. IDIOOT.

ok, tsau