teretulemast tagasi leimurite maailma!
hah. ei. täitsa vahva.
ma ei mäletagi, mis ma mõtlesin, kui ma siia viimati kirjutasin.
küll aga tean, et ikkagi palju on jällle muutunud.
õppimist ja asja on palju. niisama trallivallitamist vähem. aga ma olen tubli. mõtlen radikaalselt ja konkreetselt. üritan mitte pilvedel tantsida. ei. ainult maa peal. aga tantsida on ikka hea.
ma avastasin, kui kohutavalt ma madlist puudust tunnen.
ma avastasin, kui kohutavalt ma paulast puudust tunnen.
tegelikult tunnen ma paljudest asjadest puudust. aga ei. mul on ka palju ka siinsamas koguaeg olemas. ja ma olen selle üle kohe täitsa õnnelik. eile šoppasin ilumaailmas. ohhhkuipaljuvahvaid asju.
ja täna lasime osssuga antiikkreeka kirjanduse tööd üle. ostsime mulle pükse. käisime ristikheinas, surfis, stanfordis ja primos. igati produktiivne.

ahh, aitab kah. ma kohe täiskäiku sisse ei pane.
nagamist.